Lang: ajakirjandust reguleerivad katusorganisatsioonid on sõnavabadusega vastuolus

Rein Lang Foto: Peeter Lilleväli

Igasugused ajakirjandust reguleerivad katusorganisatsioonid ja seadused oleksid vastuolus ajakirjandusvabadusega, ütles Reformierakonda kuuluv Rein Lang esmaspäeval raadio Kuku saates «Olukorrast ajakirjanduses».

«Igasugused katusorganisatsioonid, mis käsitlevad ajakirjandust ja milles osalevad erakonnad, presidendid ja valitsuse liikmed, on ajakirjandusvabadusega olemuslikult vastuolus,» rääkis Lang. «Idee, et mitte ajakirjandus ise vaid keegi teine peab ajakirjandusvabadust tagama, ei lenda,» lisas ta.

Langi sõnul kehtib Eestis ajakirjanduse eetikakoodeks, mis on ka ajakirjanduse nurgakivi.

«Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu liikmesmaid, kus ei ole ajakirjandusseadust ja seni on suudetud sellele väga edukalt vastu seista. Kui nüüd leidub inimesi, kes leiavad, et tuleks hakata ajakirjandusseadust tegema selleks, et «ajakirjandus oleks vaba», siis see oleks suur oht. See avaks pandora laeka, kust vaatab vastu seitse lohepead,» märkis Lang.

Endine Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar tegi sotsiaalmeedia vahendusel president Kersti Kaljulaidile ettepaneku kutsuda sõnavabaduse kaitseks kokku ümarlaud, kuhu kuuluksid meediaettevõtete juhid ja omanikud, ajakirjanikud, kodanikuühiskonna esindajad, meediaeksperdid ja erakondade esindajad.

Lang nimetas ohtlikuks katseks luua mingit katusorganisatsiooni, mis hakkaks ajakirjandusele ütlema, mis on vale ja mis on õige. «Täna ei ole meil mingit põhjust arvata, et oleks tulemas mingisugune poliitiline surve ajakirjandusele,» sõnas ta.

Rein Lang kritiseeris rahvusringhäälingu kaebuste menetlemise protsessi, nimetades seda liiga pikaks ja keeruliseks. «Rahvusringhäälingu seaduse kohaselt on ERR-is eetikanõunik, kelle lauale maanduvad kõik kuulajate ja vaatajate poolt ringhäälingu suunas saadetud kivid. Kui ühiskonnas on teatud pinged, siis on loogiline, et neid kive tuleb järjest rohkem,» rääkis Lang. «Eetikanõunikul on seadusest tulenev kohustus kõiki neid oma nime all saadetud kaebusi ja sõimu menetleda. Siis läheb ta juhatusse ja teeb mingeid ettepanekuid. Seadus ütleb, et juhatusele ei ole eetikanõuniku ettepanekud kohustuslikud. Siis läheb eetikanõunik peatoimetajate juurde ja ütleb, et võiks teha nii ja võiks teha naa. See protsess on arutult pikk,» märkis Lang.

Ta tõi positiivse näitena Soome avalik-õigusliku Yleisradio, kus saate sisu eest vastutab eranditult saate toimetaja.