/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/07/16/57498t1ha908.jpg)
Gümnaasiumis käivad noored loomaõiguslased peavad kaitsepolitsei käitumist nende tegevuse uurimisel ahistavaks.
«Pealtnägija»: loomaõiguslased nimetavad kapo tegevust ahistavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmapilgul on 17-aastane Kristina Mering ja 18-aastane Martin Garbuz tavalised gümnasistid, ent ometi on need kaks Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturienti mõnede meelest potentsiaalsed terroristid, kelle tegevus on juba mõnda aega kaitsepolitsei luubi all, selgitab tänane ETV saade «Pealtnägija».
«Ma ei uskunud iial, et see uurimine minuni jõuab,» tunnistab Kristina saates.
Esmapilgul tundub noorte tegevus täiesti süütu. 15-aastaselt loobus Kristina lihast ja pisut hiljem kõigi loomset päritolu toodete tarbimisest.
Gümnasistina sai temast aktiivne loomaõiguslane survegrupis «Loomade nimel». Pisut hiljem liitus rühmaga tema klassivend Martin.
Kristina on Eesti karusnahakaupmeeste hirm ja üks loomaõiguslaste esiaktiviste. Ta on kohal peaaegu igal piketi, küll jagamas lendlehti moebutiikide ees, marssimas läbi linna koos aatekaaslastega, protesteerimas Briti saatkonna esisel ja südilt meelt avaldamas loomatsirkuse väravas.
Ta pole mitte ainult paljude sääraste ürituste kõneisik, vaid ka korraldaja.
«Loomade nimel», kuhu Kristina ja Martin kuuluvad, on siiski kraad kangem kui tavalised loomakaitsjad.
Lihtsalt öeldes, kui loomakaitsjad võitlevad selle nimel, et loomi peetaks võimalikult heades tingimustes, siis loomaõiguslaste missioon on, et tööstuslik loomapidamine üldse ära lõpeks.
Ehkki loomaõiguslased ise kinnitavad, et nende aktsioonid on alati seaduslikud ja vägivallatud, ei veena see jutt kõiki. Just seetõttu said noored ja nende pered kutse vestlusele kaitsepolitseisse. Kapo sõnul on vestlused preventiivsed – parem karta kui kahetseda.
Aktivistid ise nimetavad seda aga ahistamiseks. Nende nördimust suurendab, et need selgitavad vestlused ei piirdunud asjaosaliste ja nende perega, vaid kapo pöördus ka kooli.
Nad kinnitasid, et kapo ei jõtnud neile võimalust vestlusele mitte ilmuda, samuti ähvardati noori nende jutu järgi vestlusel ökoterroristide musta nimekirja sattumisega, mis oleks neilt võtnud võimaluse välismaareisideks.
Endine õiguskantsler Allar Jõks kinnitas, et juhul, kui noorte väited tõele vastavad, on tegu inimeste põhiõiguste rikkumisega.
Riigikogu liige Silver Meikar, kes on ise miitingul tundnud turjal Valgevene miilitsa nuia ja leiab, et kapo kampaania on liialdus.
«Küsimus on mõistlikus piiris,» nendib Meikar.
Just seetõttu on ta võtnud aktivistide kaitsmise südameasjaks ja on kogunud infot kümmekonna sarnase kaitsepolitsei-poolse väidetava ahistamisjuhtumi kohta.
«Pealtnägija» uurib, kas selline nuhkimine oma kodanike järele on ülereageering või paratamatu hind meie kõigi turvalisuse eest.