/nginx/o/2011/12/08/868902t1h15b3.jpg)
Sellest sügisest kehtima hakanud õppekavas on läbiv teema väärtuskasvatus, ent paraku pole koolides täit selgust, missuguseid väärtusi peab õpetama.
Kuidas õpetada lastele väärtusi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop ütles ERRi raadiouudistele, et Eesti koolisüsteem on tänaseni liigselt faktide- ja tuupimisekeskne ning ees seisab suur töö, et koolis kasvaksid targad, loovad, ettevõtlikud, ausad, sallivad, osalustahtelised ja vastutustundlikud noored.
«Teadmised on väga-väga tähtsad, aga sugugi mitte ainus asi, mida lastele koolist peaks kaasa andma, sest kujutage ette inimest, kellel on suured teadmised, aga kes on kuri inimene – ta võib ju veel palju rohkem halba maailmas korda saata, kui ta on tark ja oskab seda kurja vallandada,» rääkis ta.
Riikliku õppekava järgi on hoiakute ja väärtuste kujundamise võtmeisikuks õpetaja, kelle ülesandeks on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades. Samas pole Eesti õpetaja saanud eraldi ettevalmistust väärtuskasvatuse läbiviimiseks.
Sutropi sõnul ongi koolides antav väärtuskasvatus mitte hinnangupõhine, vaid teekond selleni, kuidas õpilane ise suudab väärtused enda jaoks paika panna: «Meie mõistame väärtusarendust kui midagi sellist, mis hõlmab tervet kooli või lasteaeda, tervet koolikultuuri.»
«See kasvamine toimub nii läbi selle, et me hakkame neid väärtusi märkama, mis meil elus olulised on, et me hakkame teiste väärtusi märkama, enda omi, neid võrdlema, arutama, millised need õiged väärtused võiksid olla ja just õiged selles tähenduses, mis aitaksid meid nendele eesmärkidele lähemale, mis me endale elus seame,» lisas ta.