/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/12/08/868876t1h16a1.jpg)
Kui seni võis minister kantsleri koostöö mittelaabumise tõttu lahti lasta alles pärast aastast koostööd, siis varsti võib seda teha pärast kuuekuulist koostööd.
Kantsleri lahtilaskmine läheb kergemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti avalikustatud avaliku teenistuse seaduse eelnõus on loobutud põhimõttest, et koostöö mittelaabumise tõttu saab kantsleri vabastada alles pärast seda, kui on möödunud aasta ministri ja kantsleri koostöö algusest, seisab eelnõu seletuskirjas. Uue korra kohaselt oleks kantsleri teenistusest vabastamine võimalik pärast kuue kuu möödumist ministri ja kantsleri koostöötamise algusest.
Ka on riigil plaanis muuta senist kantslerite töölevõtmise korda. Kui praegu nimetab valitsus kantsleri ametisse ministri ettepanekul, kuulates ära riigisekretäri arvamuse, siis paari aasta pärast on kantsleri valimisel oma sõna sekka öelda ka asjatundjate komisjonil ning kantsleri leidmiseks korraldatakse konkurss.
«Avaliku teenistuse tippjuhtide asjatundlikkusest, pühendumusest ja juhtimisvõimekusest sõltub olulisel määral riigi poliitika kujundamise ja elluviimise kvaliteet, mistõttu on põhjendatud tippjuhtide puhul konkursi korraldamine või nende kompetentsi hindamine,» selgitas justiitsministeeriumi avaliku õiguse nõunik Ebe Sarapuu. Ta selgitas, et kehtima jääb kord, et kantsleri määrab ametisse vabariigi valitsus ministri ettepanekul, kuid nüüd tuleb enne ära kuulata tippjuhtide valikukomisjoni arvamus.
Kantsleriga sõlmitakse tööleping viieks aastaks ning pärast töölepingu lõppu tuleb kantsleril taas osaleda konkursil, küll pole tal siis enam vaja läbida katseaega.
«Selle regulatsiooni eesmärgiks on, et nimetatud ametikohad täidetaks kõige kvalifitseeritumate isikutega ning et oleks tagatud võrdne ligipääs tippjuhtide ametikohtadele,» selgitatakse eelnõu seletuskirjas.
Valikukomisjoni, mis hakkab valima tippriigiametnikke nagu kantslerid, riigikogu kantselei direktor, esimeheks on riigisekretär ja aseesimeheks on rahandusministeeriumi kantsler. Komisjoni liikmeteks on õiguskantsler või tema nimetatud õiguskantsleri asetäitja, riigikontrolör või tema nimetatud riigikontrolli peakontrolör, riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juht ja veel üks liige, kelle nimetab riigisekretäri ettepanekul valitsus. Tippjuhi, välja arvatud kantsleri, ametikohale välja kuulutatud avaliku konkursi korral on komisjoni liikmeks vastava ministeeriumi kantsler.
Postimees küsis muudatuste kohta kommentaari ka majandusministeeriumi staažikalt kantslerilt Marika Priskelt, kuid kiiretele aegadele viidates loobus Priske kommentaaridest.
Eesti ministeeriumide kantsleritest on seni kõige kauem ametis olnud põllumajandusministeeriumi kantsler Ants Noot, kes on selles ametis alates 1999. aastast. Alates 2000. aastast on majandusministeeriumi kantslerina tööl Marika Priske, 2002. aastast on kultuuriministeeriumis kantslerina tööl Siim Sukles.