/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/12/08/868872t1h6712.jpg)
Kui kaotatakse ära praegune riigitöötajate lisapuhkus ning ametnikud ei saaks puhata kauem kui 35 päeva, siis võiks riik hakkama saada pisut väiksema ametnikearmeega.
Ametnike puhkuse kärpimine aitaks bürokraatide ridu harvendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu on riigiametnike puhkus 35 päeva, millele lisandub töötatud aastate eest antav lisapuhkus kuni 10 päeva, siis uue avaliku teenistuse seadusega on plaanis need lisapäevad ära kaotada.
Avaliku teenistuse seaduse koostanud justiitsministeeriumi kinnitusel tooks seniste puhkepäevade arvu vähenemine ning sellest tulenev töötundide arvu suurenemine kaasa seniste tööülesannete tõhusama täitmise, seisab seaduseelnõu seletuskirjas.
Nii näiteks on justiitsministeerium välja arvutanud, et kui ametnikud puhkaks maksimaalselt 35 päeva, siis õnnestuks ministeeriumis ja selle allasutustes senine töö ära teha kaks protsenti vähema ametnike arvuga või õnnestub sama ametnike hulgaga täita kaks protsenti rohkem tööülesandeid.
«Ministeeriumis ning haldusalas töötava 2778 teenistuja tööpäevade koguhulga suurenemine toob kaasa olukorra, kus lisanduvalt tehakse ära 46 inimese töö (2 protsenti),» on kirjas eelnõu seletuskirjas.
Uus avaliku teenistuse seadus peaks jõustuma 2013. aasta alguses ning teenistusstaaži eest ette nähtud lisapuhkusepäevad aeguvad kahe aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest. «Seega saavad inimesed, kellel on seaduse jõustumise hetkeks alles väljateenitud aegumata lisapuhkusepäevi, kasutada neid veel kahe aasta jooksul,» selgitas justiitsministeeriumi avaliku õiguse nõunik Ebe Sarapuu. Ta kinnitas, et selline regulatsioon on kehtestatud arvestades inimeste õiguspärase ootuse põhimõtet.
Lisapuhkuse kaotamine ongi olnud üks neist uue avaliku teenistuse seaduse muudatustest, millest siiani on kõige enam räägitud. Isegi peaminister Andrus Ansip ütles mõne aja eest, et senine riigiametnike puhkusesüsteem tuleks ära lõpetada, kuna ta ei kujuta ette, et ühe riigi peaminister võiks puhata 45 päeva järjest. Aga just nii pikk praeguse peaministri puhkus on.
Samas pole siiani räägitud sellest, et kahe aasta pärast tekib olukord, et ministeeriumis on osa töötajate puhkus jätkuvalt 35 päeva, aga sama asutuse personalitöötajate ja raamatupidajate puhkus oleks nädal aega lühem ehk 28 päeva. Nimelt on riigil kava vähendada riigiametnike arvu ning ametniku staatuse kaotavad näiteks tehnilise, administratiivse või assisteeriva töö tegijad ehk raamatupidajad, IT-spetsialistid, pressiesindajad, halduslepingutega tegelevad juristid.
Justiitsministeeriumis koostatud näite põhjal ilmnes, et umbes 70 protsenti senistest ametnikest jätkaks peale seaduse jõustumist tööd ametnikena ning 30 protsenti töölepingu seaduse järgi töötajatena.
Arvestades ametnike koguarvu (rahandusministeeriumi andmetel 23 307 ametnikku 2010. aasta alguse seisuga) muutub umbes seitsme tuhande ametniku töösuhe.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõuniku Ebe Sarapuu kinnitusel pole praegustel riigiasutuste raamatupidajatel ja pressiesindajatel siiski põhjust peljata, et alates 2013. aastast lüheneb nende puhkus. Sarapuu sõnul sõlmitakse nendega soodustingimustega töövõtuleping ning seni, kuni inimene töötab edasi mõnes riigiasutuses, säilib tal ka õigus 35-päevasele puhkusele.