/nginx/o/2011/11/26/852310t1h09e7.jpg)
Peaminister Andrus Ansip ütles riigkogu infotunnis, et rääkis täna kodakondsuse- ja migratsiooniosakonna inimesega, kes kinnitas talle, et esimesed märkamised elamislubadeärist olid neil juba aprillis-mais käesoleval aastal.
Ansip: esimesed märgid elamisloaärist ilmnesid juba kevadel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rääkisin täna kodakondsuse- ja migratsiooniosakonna inimesega. Tema kinnitas mulle, et esimesed märkamised olid neil aprillis-mais käesoleval aastal,» rääkis Ansip. «Äriühingu juhtkonda kuulumise alusel elamisloa saanud isikute suhtes lausjärelkontrolli alustati juba juulikuus.»
Ta lisas, et see, mida on Rahumägi väitnud, et tema teadis elamislubadeärist juba enne valimisi, tõele vastata ei saa, sest kaitsepolitseil neid andmeid tol ajal ei olnud ega saanudki olla, sest et politsei- ja piirivalveamet ja ka kodakondsus- ja migratsiooniosakond politsei- ja piirivalveametis selleks ajaks ei olnud mitte midagi avastanud.
«Nii et ei oska mina öelda, millele põhinevad tema mõttevälgatused, tuleks tema enda käest küsida,» lisas Ansip.
Ta seletas, et see, kas ministrid peaksid tagasi astuma, on eelkõige ikkagi ministrite endi otsustada.
«Kuid kas see nn elamisloaäri on julgeolekurisk või võib kujutada julgeolekuriski, see on just nimelt uurimise selgitada,» sõnas ta. «Sest me ei saa praegu väita seda, et see on juba kujutanud ohtu Eesti julgeolekule. Risk, jah, on olemas, aga kas see risk on realiseerunud või mitte, ei ole mina praegu võimeline küll väitma või kinnitama.»
Ansip ütles, et ta pigem eeldab, et riigi julgeolekule siiski kahju ei ole praegu tekitatud, kuid kindlasti on juba tekitatud kahju mainele.
«Aga tagasiastumine, see on konkreetsete ministrite ja riigikogu otsustada,» märkis ta. «Aga ma eeldan seda, et enne taoliste väga kaalukate otsuste langetamist viiakse läbi väga põhjalik uurimine. Ja ma usun, et riigikogu komisjon on taolise uurimise läbiviimiseks kõige kohasem, sest ei ole mõeldav, et riigiametnikud hakkavad hinnangut andma ka riigikogu liikmete või ministrite käitumise eetilisusele. Sest praegu ei ole ju küsimuse all see, kas on sooritatud kuritegu või ei ole sooritatud kuritegu ainult, vaid küsimuse all on ka käitumise eetilisus.»