/nginx/o/2010/11/09/463531t1h201a.jpg)
Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu, millega kitsendatakse ametnike ringi, luuakse selge ja õiglane palgasüsteem, tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele ning kaasajastatakse avalik teenistus.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uut ja tänapäevasemat avalikku teenistust loovat raamistikku oodatud juba kümme aastat.
Uus seadus annaks avalikus teenistuses olevale inimesele selgema ja läbipaistvama palgasüsteemi, looks rotatsioonivõimalused ning soodustaks avaliku teenistuse sisest ja välist avatust.
Neil kes on täna ametnikustaatuses ja tulevikus oleks töölepinguga tööl, saaks olema suurem vabadus leppida kokku lepingutingimustes, mis neile sobivad.
Michali sõnul ei täida kehtiv seadus kahjuks eesmärke, et avalik teenistus oleks avatud, dünaamiliselt arenev ning pakuks võimalusi ennast Eestis teostada.
Michali väitel pole praeguses seaduses ette nähtud ametnike karjäärisüsteem kunagi päriselt rakendunud, palgakorraldus on läbipaistmatu ning paljud soodustused asendavad tegelikult konkurentsivõimelist ja selget palgasüsteemi.
Ministri sõnul vähendatakse eelnõuga ametniku staatusega ametnike arvu, sest täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta.
Üks tänase avaliku teenistuse probleeme on ka aegunud ja ebaselge palgakorraldus, kus selleks, et ametnikule vähegi arvestatavat palka maksta, tuleb keerulisi arvutussüsteeme kasutada, samuti makstakse palju lisatasusid ja toetusi.
«Eelnõu kohaselt hakkab ametipalk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus,» kinnitas Michal. «Samuti kaotatakse praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetus, koondamishüvitisi vähendatakse aga tänaselt maksimaalselt kümnelt kuult sarnaselt töölepinguseaduse põhimõtetele.»
Eelnõu järgi täidetakse edaspidi eelistatuna vabad ametikohad täna laialt levinud majasisese edutamise asemel konkursside teel, et tagada kõigile võrdne ligipääs nii ametnike kui töölepinguliste töötajate ametikohtadele.
Samuti loobutakse suletud karjäärisüsteemi iseloomustavatest soodustustest, nagu lisapuhkus teenistusstaaži eest ja teenistusstaaži alusel suurenev pension ning tööandja eluruum või selle hüvitus.
Uuendusena näeb eelnõu ette võimaluse ametniku kokkuleppeliseks üleviimiseks teise ametiasutusse ehk rotatsioonipõhimõtte, mille eesmärgiks on suurendada ametnike pädevust ja motivatsiooni ning suurendada koostööd ametiasutuste vahel.
Lisaks asendab eelnõu tänase bürokraatliku atesteerimissüsteemi paindlikuma arendus- ja hindamissüsteemiga ning määrab avaliku teenistuse eest vastutavaks asutuseks rahandusministeeriumi.
Eelnõu näeb ette isikule, kes seaduse jõustumise hetkel on avalikus teenistuses, teatud soodustingimuste säilimise (näiteks säilib riikliku vanaduspensioni suurendus koos võimalusega staaži juurde teenida veel 5 aastat, väljateenitud staaži eest antav lisapuhkus säilitatakse kaheks aastaks).
Isikule, kellele makstakse seaduse jõustumise ajal riiklikku vanaduspensioni suurendust, jätkatakse selle maksmist. Isikul, kellel on seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž vanaduspensioni suurendamiseks, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust.
Eelnõuga saab tutvuda siin.