Iga vald roogib lund oma reeglite järgi

Iga vald otsustab ise, kas puhastab erateid lumest või mitte. Foto: Sille Annuk

Igas Harjumaa vallas roogitakse erateedelt lund valla kehtestatud reeglite järgi – kus rohkem, kus vähem.

Mõned Jõelähtme valla elanikud said hiljuti ebameeldiva uudise, et tulevikus peavad nad ka ise kodutee lumest puhtana hoidmisega tegelema. Siiani oli selle eest täielikult hoolitsenud vald.

Valla kommunaalnõunik Indrek Mäeküngas ütles, et vallateede hooldust korraldab vald oma kuludega kogu talveperioodil, erateede talvist hooldust oma kuludega aga kuus korda perioodi jooksul. «Kui lumelükkamist on vaja teha perioodi jooksul rohkem kui kuus korda, tellib eratee omanik täiendava teehoolduse hooldusfirmalt,» selgitas Mäeküngas.

Inimesi on tema sõnul kõikide võimalike kanalite kaudu aegsasti teavitatud sellest, missugused teed on sajaprotsendiliselt valla hooldada, millised mitte, kuid valikut pole põhjendatud ja see tekitab küsimusi. Miks näiteks on Ihasalu külas vaid kaks teed vallateede nimekirjas, seitse teed aga erateed, samas kui Neeme külas puhastab praktiliselt kõiki teid vald.

«Vaadates Ihasalu küla kaarti, on Ihasalu tee küla läbiv tee ja Vahesauna tee on tee mitmete kinnistuteni. Seitse teed on erakinnistutel olevad teed, mis viivad ühe või paari kinnistuni. 270 elanikuga Neeme külas on päris palju suuremate teedega külgnevaid kinnistuid, millele viiv tee on ilmselgelt eratee ja neid teid nimekirjades pole,» lausus Mäeküngas. Tema sõnul on ühe kilomeetri pikkuse teelõigu lumest puhastamise maksumus nelja meetri laiuse tee korral koos karestamisega hinnanguliselt 7,18 eurot, millele lisandub käibemaks.

Teised Harjumaa vallad on endale sel aastal teehoolduses pigem täiendavaid kohustusi võtnud. Rae vallavanema Veigo Gutmanni sõnul hoolitseb vald ka sel aastal, nagu varemgi ka erateede puhastamise eest. «Eratee puhul on põhiline reegel, et tee oleks avalikus kasutuses ja teenindaks vähemalt kahte või enamat majapidamist. Samuti on kindlaks määratud kauguse piirmäär munitsipaalteest. See on selleks, et poleks vaja iga kümne meetri pikkust sissesõiduteede juppi puhastama hakata,» rääkis Gutmann. Ta lisas, et varasemate aastatega võrreldes ei ole uue hankega teehoolduse mahud vähenenud, pigem võttis vald endale rohkem kohustusi.

Saue abivallavanema Mikk Lõhmuse sõnul lähtutakse algaval talvel samast põhimõttest, mis mullugi. Me tagame erakorraliste ilmastikuolude korral erakruntidele juurdepääsu. Kui lund tuleb korraga üle 10 cm, siis teeme puhastuse ära ka nendel teedel, mis pole avalikud. Aga meie põhiline hool kulub valla teedele ja nendele teedele, millele on sõlmitud avaliku kasutuse leping,» lausus ta.

Saue vallas on ka see reegel, et puhastatakse vaid teid, mille ääres elab mõni valla elanik. Eelmisel talvel tulidki kaebused teehoolduse kohta, kus elanikeregistri järgi pole ühtegi elanikku. «Tühjade majade juurde viivaid teid me talvel puhtaks ei lükka,» ütles Lõhmus.

Harku vallavanem Kaupo Rätsepp sõnas, et tänavusse hankelepingusse lisas vald üle saja kilomeetri puhastamist vajavaid teid. «Me ei hakanud selle alusel vahet tegema, kellele tee kuulub, vaid vaatasime selle järgi, kus inimesed liiguvad. Juurde tuli erateid näiteks aiandusühistute osas. Nendega pidasime läbirääkimisi, et keegi kannaks hoolt selle eest, et väravad oleksid õigel ajal avatud, nii et puhastusmasinad läbi pääseksid,» lausus Rätsepp.
Kiili vallavanem Valeri Kukk rääkis, et vald üritab talvel puhtaks teha kõik teed, mille ääres vähegi inimesi elab. «Tegemata jäävad suvalised metsateed, mis ei vii ühegi taluni. Aga vajadusel on alati võimalus eranditeks,» ütles Kukk.

Erateed pole ainult valdade küsimus, eraomandis tänavaid jagub ka pealinna. «Tallinnas on kokku 1490 nimega tänavat. Neist 192 tänavat kogupikkusega 43,8 kilomeetrit kuuluvad sajaprotsendiliselt eraomanikule,» ütles Tallinna Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. Sellised on näiteks Hargi, Kilde, Kabli, Koogu ja Hansu tänavad Haabersti linnosas.