Dementsus võtab mälu, kuid emotsioonid jäävad

Kui dementse inimesega enam olnut ega olevat arutada pole võimalik, siis alati saab pakkuda häid emotsioone, selgitab Chris Ellermaa MTÜst Elu Dementsusega. Foto: Mihkel Maripuu

Hinnanguliselt võib Eestis olla üle 20 000 dementse inimese. Nii nende kui ka lähedaste elu oleks parem, kui dementsuse olemust paremini mõistetaks. 

Seda, et eakas lähedane hakkab veidralt käituma ja asju unustama, kiputakse tihti pidama normaalseks vanaduse ilminguks. Paraku võib aga olla tegemist esmaste dementsuse ilmingutega, millest teadlik olek teeb igapäevase elu inimväärsemaks nii eakale endale kui ka tema lähedastele.

Ligi neli aastat tagasi mõistis Viljandimaal elav Arvo Lamp, et tema ema ei tule enam ise üksi kodus toime. «Füüsiliselt oli aru saada, et ta ei saa hakkama, aga mentaalsel tasandil ei olnud alguses probleemi,» meenutas Lamp.

Ta tõi ema väikest kavalust kasutades enda juurde elama. Keegi ei taha ju oma kodust ära minna, olgugi et poja juurde. Ema toimetas Lambi juures elades ise oma toimetamisi ja kõik oli väga ilus. Tasapisi hakkasid aga ilmnema märgid, et ema ei ole enam päris endine. Küll ununes üks või teine asi, vahel muutus varem heasüdamlik naine riiakaks ning peagi selgus, et ta peab oma poega võhivõõraks meheks, kes majas millegipärast ringi askeldab.