/nginx/o/2008/09/08/72333t1h88f2.jpg)
Sel nädalal tuleb kultuurikomisjonis arutlusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis lubab gümnaasiumidel avada tavaklasside kõrval ka rahvusvahelise bakalaureuseõppe (IB) alusel töötavad lisaklassid, kus õppetöö toimuks põhiliselt inglise keeles.
Tallinna inglise kolledži (TIK) direktori Toomas Kruusimäe sõnul plaanitakse esimene rahvusvaheline bakalaureuseõppe klass avada 2009. aasta septembrikuus.
IB-õppe eesmärgiks on tagada õpilastele rahvusvaheliselt tunnustatud ettevalmistus kõrgkoolis edasiõppimiseks ning aidata kaasa intellektuaalsete, isiksuslike, emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste arendamisele elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks kiiresti muutuvas üleilmastuvas maailmas.
«IB-õppe rakendamisel suureneb õpilase iseseisvus, valikuvabadus ja vastutus. Tekib terviklikum maailmapilt tänu integreeritud õppekavale ja aineteülesele tegevusele,» ütles Kruusimägi.
«Õpilane saab uurimusliku õppe kogemuse ning tal on rohkem aega süveneda ja kujundada ennast aktiivseks õppijaks,» lisas ta.
«IB-õppe rakendamine on üheks alternatiiviks Eestisse tagasipöörduvatele noortele ning leevendab ka pikemalt välismaal töötavate eestlaste roteerimisest tulenevaid probleeme,» märkis Kruusimägi.
Kruusimäe arvates on IB-õppe rakendamine vajalik Eesti riigi kui terviku
jaoks, et püsida konkurentsivõimeline üleilmastuvas maailmas
ja mitte muutuda ääremaaks.
Kruusimäe sõnul valivad õpilased IB õppes ise õppeained ja vastavalt valikutele moodustuvad õpperühmad, kusjuures ühe rühma suurus on maksimaalselt 25-28 õpilast.
IB kodulehe andmeil õpetatakse maailmas IB-õppekava järgi 132 riigis ja 2493 koolis.