/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/12/05/864746t1h0da6.jpg)
Kui varasemaks eesmärgiks oli, et aastaks 2015 ei tohi Eestis liikluses hukkuda üle 100 inimese aastas, siis uue plaani järgi peab see arv kahanema veel kolmandiku võrra.
Maanteeamet: liiklussurmade arv peab vähenema kolmandiku võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2003. aastal sätestatud eesmärk nägi ette, et 2015.aastaks tuleb saavutada Eestis olukord, mil liikluses ei hukkuks enam kui 100 inimest.
Nüüd kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi on uueks eesmärgiks vähendada 2015.aastaks liiklussurmade arvu vähemalt kolmandiku võrra võrreldes 2008.-2010. aastate liiklussurmade keskmise arvuga ja saavutada olukord, kus liikluses ei hukkuks enam kui 70 inimest aastas ja liiklusõnnetustes vigastatute arv ei ületaks 1500 aastas.
Maanteeameti nõunik Villu Vane seletas, et nn. kvooti langetati sel põhjusel, et liikluses hukkunute arv on viimaste aastate jooksul vähenenud üle ootuste hästi.
«Tegemist on ju laias laastus eesmärgiga, mis täideti 2009. aastal ning 2010. aastal paranes olukord veelgi,» lisas ta. Seetõttu püstitati liiklusohutusprogrammi viimase rakenduskava tegemise käigus uus eesmärk.
Vane seletas, et Euroopa Liidu uus liiklusohutusprogramm aastateks 2010-2020 seab Eestile üsna ambitsioonika eesmärgi: Eestis ei tohiks 2020. aastal liikluses hukkuda enam kui 39-40 inimest.
«Uue eemärgi püstitamisel peetigi silmas nii Eesti arenguid, kui ka EL eesmärke,» märkis Vane.
Liikluses hukkunute arv on järjest vähenenud, kuid siiski veidi hüplik. Näiteks hukkus liiklusõnnetuse tagajärjel 2005. aastal 170 inimest, 2006. aastal 204 ning kaks aastat hiljem juba 133. Eelmine aasta hukkus liikluses 79 inimest, kuid tänavu on selleks arvuks praeguse seisuga juba 86.
«Kui kümne aasta peale tagasi vaadata, siis võib tõesti jääda mulje n-ö ebakorrapärasest arengust,» nentis Vane. «Aastad pole vennad. Kuigi täpsemat sellealast analüüsi pole tehtud, võib siiski öelda, et liikluses hukkunute arv on alates 1991. aastast, mil Eestis hukkus 491 inimest, järjepidevalt langenud ning seda positiivset kulgu on tabanud tagasilöögid.»
Eelnõus on välja toodud, et liiklejate gruppide lõikes on kõrge liiklusriskiga eelkõige kergliiklejate osas lapsed ja eakad liiklejad, mootorratta ja mopeedijuhtide osas noored liiklejad, autoga liiklejate osas eelkõige 28-64 aastased sõidukijuhid.
Samuti on eraldi välja toodud kõige suurema riskikäitumisega tegevused, milleks on piirkiiruse ületamine, joobes liiklemine, ebaõige pikivahe ning turvavarustuse mittekasutamine.
Neile riskigruppidele suunatud tegevused peavad oodatult andma ka kõige suurema efekti ning vältima võimalikke ebasoodsaid arenguid. Eesmärgi saavutamiseks on kokku planeeritud 16 meetme ja 112 tegevuse elluviimine 2012.-2015. aastal.
Need hõlmavad muuhulgas laste liikluskasvatust, õpetajate koolitusi, täiskasvanute liiklusalast koolitust, liiklusohutuskampaaniate läbiviimist, järelevalvet liiklejate tegevuse üle, liiklusõnnetuse järgselt kannatanutele kiire abi tagamist ning teede, ristmike ning jalg- ja jalgrattateede ehitamist, rekonstrueerimist, remonti ning hoolt.