Kuveidi lapsed õpivad eestlase abil inimest tundma

Et keskuse rajamisel raha polnud põhjust lugeda, annab tunnistust ka dinosauruste elusuuruses kujud. Ott Rootsi perepilt on tehtud ajal, kui dinosauruste hall oli alles sisustamisel. Foto: Erakogu

Eesti õlleturu viimaste aegade ühe suurema muudatuse üks autoritest, vahepeal Kuveidis maailma suurima teaduskeskuse ehitusel kaasa löönud Ott Rootsil loodab sügisel Eesti rahvast jahmatada uue avastuskeskusega.

«Läksin Saku õlletehasesse tööle, kui seal loodi strateegiat, kuidas vähendada kulusid ja materjalikasutust. Üks lahendus oli teha pudelid õhemaks,» meenutas materjaliinseneri haridusega Ott Roots (30) oma esimest töökohta pärast ülikooli.

Eelmisel nädalal andiski õlletehas teada, et peagi jõuavad poelettidele senisest pikemad, aga ka 20 grammi kergemad õllepudelid. «Kui võtta ühe pudeli kaal, siis on kokkuhoid väike, aga arvestades kogu seda pudelite hulka, kujuneb rahaline võit märkimisväärseks,» tõdeb Roots. Saleduskuuri teevad tänu temale läbi ka plastpudelid, ning õlletehasel õnnestust vähendada märgatavalt papi kasutamist.

Rootsi tegevus Sakus oli nii edukas, et aasta pärast kutsus Carlsberg ta Šveitsi tööle. Kaks aastat sõitis mees kuue Euroopa riigi vahet, tehes tootmise optimeerimise projekte. «Tavaliselt olin kaks nädalat ühes riigis, siis läksin järgmisse, aga kodu oli mul kogu aeg Eestis ja pärast kaht aastat lihtsalt enam ei jõudnud nii palju sõita,» lausus Roots.

Kuna Sakul polnud pakkuda piisavalt põnevat tööd, võttis ta vastu kutse minna Valka uue tehase tootmist üles ehitama. «Töötasin Valgas koos inimestega, kellest enamik ei saanud võlgade tõttu palgaraha oma kontole, vaid see kanti nende emade või naiste arvele. Nad olid kui sunnismaised, sest neil polnud võimalust mujale minna.» Sellise saatusega inimeste motiveerimine, tööle panemine, kogu tööprotsessi juhtimine oli hästi keeruline ja raske. Kuus kuud hiljem otsustas Roots, et nüüd aitab, ja pani ameti maha. «Sel perioodil tundsin, et ei taha enam kunagi elus tootmisjuhtimisega tegeleda!»

Paar kuud pärast sellist otsust pakkus üks tuttav Rootsile puhtjuhuslikult võimalust asuda tööle muuseumide ja teaduskeskuste ehitamisega tegelevasse firmasse Museko, mis sai kutse lüüa kaasa maailma suurima teaduskeskuse rajamisel Kuveidis. SAASCCd (Sheikh Abdullah al Salem Cultural Center) ehitavad britid tegid Eesti firmale ettepaneku luua inimkeha tutvustav väljapanek. Nad olid otsinud tegijaid üle ilma ja Roots usub, et eestlased jäid neile silma tänu oma varasematele töödele: «Museko oli teinud väga suuri klaasplastist kujusid, vaadati nii tehnilist võimekust kui ka hinnapakkumist.»

Ta lisas, et kui eksponaati soovitakse kindlasti saada ümarana, tuleb selle hind kohe korrutada kolmega. Eesti firma küsitud summa sobis siiski tegijatele, ja nii ongi Kuveidis väljas siinmail tehtud kümne meetri suurune inimaju makett ning kahemeetrise diameetriga silmamuna, kohalikke olusid arvestades pruuni iirisega.

Väljapaneku algse ja hästi üldise kavandi tegid britid. Aga kuidas lotomasina põhimõttel inimese seedesüsteemi tutvustada, tuli projektijuhil ja neljal inseneril ise välja mõelda. «Meie tegime lahenduse, kus pall tuleb panna n-ö suhu, sealt liigub see mööda läbipaistvaid torusid ehk soolestikku makku, sealt jämesoolde ja lõpuks lendab see suruõhu abil plumpsti välja,» kirjeldas Roots ühte eestlaste tehtud eksponaati.