Tahaks teada: kas suvi lubab Eestis riidest lahti koorida?

Suvitajad päevitamas mullu kauni juuli keskel Pirita rannas. Foto: Raul Mee/Mollusk Media

Kaunis kevadnädal on paratamatult tekitanud küsimuse, ega suvesoe saabu jälle liiga vara, nii et juuliks-augustiks jääb enamasti vihm ja jahedus. Arter andis endast maksimumi, et selgitada välja, mida oodata puhkusekuudel.

Klimatoloog Ain Kallis teab, et Eestimaal tuleb ilus suvi. Aga kust ta teab? Teab seetõttu, et viimase kahe nädalaga on ta näinud juba kolme kuldset liblikat. See on tema sõnul märk, et suvi tuleb särava päikesega. Oleks nähtud liblikad kirjud, tuleks ka suvi kirju – päikest ja vihma, soojust ja jahedust.

Ettevaatust: ärge võtke Kallise juttu tõsiselt! Mis siis, et ta väidab: «Paremat kriteeriumi kui liblikad, kelle järgi ilma ennustada, ei oska ma leida.» Sest ta ütleb seda huumoriga. Tõrjumaks neid, kes armastavad temalt kui klimatoloogilt-meteoroloogilt uurida: millist ilma lähikuud toovad? «Hea küsimus,» lausub ta. «Tahaks isegi teada. Väga tahaks.»

Aga ei saa. Kuna ilma kujundavaid tegureid on esiteks tohutult palju ning teiseks on need ääretult kaootilised, ettearvamatud.

Riigi ilmateenistuse juhtivsünoptik Taimi Paljak, keda kõik on näinud «Aktuaalse kaamera» ilmateadustajana, tõdeb, et enamik suuri ilmamudeleid lubab Eestis prognoosida tõenäoliselt keskmisest veidi soojemat suve. (Keskmine kujuneb aastate 1981–2010 andmete põhjal.) Aga kas vihma sajab juulis-augustis rohkem või vähem kui keskmiselt, seda ei söanda ta pakkuda. «Kui suvi tuleb keskmisest soojem, siis pigem hoovihmadega,» lisab ta. Mööndes, et tema jutt on üksjagu üldine, mis suvepuhkuse planeerijaid palju ei aita.

Atmosfääriteadlane, erasünoptik Jüri Kamenik nõustub globaalmudeleid vaadates Paljakuga, et suvi tuleb tõenäoliselt soojem kui keskmiselt. Aga see tõenäosus on tema sõnul 60 protsenti – mis tähendab, et tervelt 40-protsendilise tõenäosusega ei pruugi nii minna, nagu ta ennustab.