:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
Täna pidas viimast istungit ametist lahkuv Jüri Ratase esimene valitsus.
Galerii: Ratase esimene valitsus pidas viimast istungit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istungile järgnenud pressikonverentsil toonitas Ratas, et kõik erakonna esimehed peavad nägema vaeva selle nimel, et vihkamiskõnet ei oleks meie ühiskonnas. Suurima puudujäägina valitsuses tõi Ratas välja ajalise ressursi defitsiidi. Ratase sõnul dikteerisid tempot nii Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus ning Eesti Vabariigi sajas sünnipäev.
Ametis lahkuv kultuuriminister Indrek Saar avaldas lootust, et tulevikus on ühiskonnas vähem hirmu. «Ma tõesti väga loodan, et sellest sajast vihavabast päevast saab vihavaba sajand.» Ta märkis, et valitsuses olles võib tekkida kiusatus käituda oma varasemate sõnade järgi. «Võin küll nii öelda, et minu kõige suurem hirm on see, et inimesed, kes praegu moodustavad valitsusliitu, mitte kõik ei saa aru, kui suur on nende vastutus selle jaoks, et Eesti ühiskond saaks tervena edasi minna ja me saaksime ka tulevikus öelda, et Eesti riik on vaba riik, nii nagu me oleme põhiseaduses kokku leppinud.»
Ratase esimene valitsus arvudes:
Ametis oldud aeg: 2 aastat ja 5 kuud
Istungeid: 141
Valitsuskabineti nõupidamisi: 102
Kehtestatud määrusi: 414
Korraldusi: 894
Riigikogule esitatud eelnõude arv: 259
Allikas: peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil
Jüri Ratase esimene valitsus astus ametisse 23. novembril 2016. Valitsuse moodustasid Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa ja Res Publica Liit (hiljem Isamaa). Ministriportfellid jagati kolme erakonna vahel võrdselt, ministritest neli olid naised ja üksteist mehed.
Valitsuse ametisse astudes oli koosseis järgmine:
- peaminister Jüri Ratas
- haridus- ja teadusminister Mailis Reps
- justiitsminister Urmas Reinsalu
- siseminister Andres Anvelt (alates 26. novembrist 2018 Katri Raik)
- kaitseminister Margus Tsahkna (alates 12. juunist 2017 Jüri Luik)
- keskkonnaminister Marko Pomerants (alates 12. juunist 2017 Siim Kiisler)
- kultuuriminister Indrek Saar
- majandus- ja taristuminister Kadri Simson
- maaeluminister Martin Repinski (alates 12. detsembrist 2016 Tarmo Tamm)
- rahandusminister Sven Sester (alates 12. juunist 2017 Toomas Tõniste)
- sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
- välisminister Sven Mikser
- ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Urve Palo (alates 22. augustist 2018 Rene Tammist)
- tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (alates 2. maist 2018 Riina Sikkut)
- riigihalduse minister Mihhail Korb (alates 12. juunist 2017 Jaak Aab; alates 2. maist 2018 Janek Mäggi)
Selle valitsuse viimane pressikonverents:
Ratase valitsuses vahetus üheksa ministrit
Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa valitsust lahkus kokku üheksa ministrit: kolm Keskerakonnast, kolm Isamaast ning kolm sotsiaaldemokraatidest.
Ratase valitsus sai ametis olla vaid 14 päeva, kui skandaalidesse sattunud maaeluminister Martin Repinski (Keskerakond) teatas 6. detsembril 2016 ametist lahkumisest. Oma otsust põhjendas ta sooviga tuua erakond ja peaminister tule alt välja. «On selge, et minu ettevõtlustegevusest ja varasemast elust on jäänud lahtisi otsi, mis tuleb kokku sõlmida. Ministritöö seda kindlasti ei võimalda,» ütles ta.
/nginx/o/2016/11/15/6075241t1h7095.jpg)
2017. aasta 24. mail lahkus ametist Eesti NATO-kuuluvuse teemal segaseid kommentaare andnud keskerakondlasest riigihalduse minister Mihhail Korb (Keskerakond).
:format(webp)/nginx/o/2017/10/11/7199615t1ha4e1.png)
Seoses Helir-Valdor Seederi valimisega IRLi (nüüd siis Isamaa) uueks esimeheks, toimus ka IRLi ministrite seas mitmeid vangerdusi. Ametist lahkus rahandusminister Sven Sester, kaitseminister Margus Tsahkna ning keskkonnaminister Marko Pomerants. Tsahkna lahkus hiljem ka erakonnast. Uuteks ministriteks said Toomas Tõniste, Jüri Luik ja Siim Kiisler.
/nginx/o/2017/06/26/6818111t1h66a1.jpg)
7. aprillil 2018 teatas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE), et paneb ameti maha ja keskendub valimiste eel sajaprotsendiliselt sotside juhina erakonnale. Uueks tervise- ja tööministriks sai Riina Sikkut.
/nginx/o/2018/07/23/11032205t1hfe89.jpg)
2018. aasta 17. aprillil teatas riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond), et astub ametist tagasi, sest juhtis autot alkoholitarvitamise jääknähtudega, samuti sõitis ta 50 alas 73 km/h sõidukiirusega. Aabil veres oli alkoholisisaldus 0,28 promilli.
«Kahetsen juhtunut väga sügavalt ning ma ei püüa ennast kuidagi õigustada. Olen oma raske õppetunni saanud ning kutsun kõiki autojuhte vähimagi kahtluse korral mitte rooli istuma. Alkoholi tarvitamise tunnustega rooli istumine on vastutustundetu kõigi kaasliiklejate suhtes ning sellisele käitumisele puudub igasugune vabandus,» ütles Aab. Uueks riigihalduse ministriks sai Janek Mäggi.
/nginx/o/2018/06/15/7902181t1h47c5.jpg)
23. juulil teatas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, et astub tagasi ministrikohalt ning lahkub ka Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Palolt võttis ministriportfelli üle Rene Tammist.
- Loe lisaks:
/nginx/o/2018/07/23/11032104t1h62b8.jpg)
20. novembril 2018 teatas siseminister Andres Anvelt, et lahkub ministriametst ning poliitikast. Põhjus oli sügavalt isiklik – tervis. Uueks siseministriks sai Katri Raik.
/nginx/o/2018/11/20/11589160t1hd2d3.jpg)
- Täispikka ülevaadet ka varem ametist lahkunud ministrite kohta loe siit: