25. aprillil toimuv Metsanduse visioonikonverents tugineb metsasektori ühisele visioonile, milleni on erinevaid osapooli kaasates jõutud- suurendame metsarikkust ja pärandame oma lastelastele terved metsad ning teeme Eestist nutika roheriigi, mis suudab end ise majandada. Visioonikonverentsil tutvustatakse erinevaid vaatenurki ning arutletakse, kuidas seatud sihtideni jõuda. Milline võiks olla metsanduse tulevik? Mis samme tuleb astuda, et visioonist saaks reaalsus?
Sisuturundus
Metsanduse visioonikonverents toob Tartusse kokku metsarahva, et ühiselt järgmisteks aastakümneteks sihte seada.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti on metsariik ja mets täidab me jaoks mitmeid erinevaid rolle. Oma metsade eest hoolt kandes saame tagada, et need erinevad rollid meie metsadesse paremini ühiselt ära mahuksid. Majandusmetsi hästi hooldades saame rohkem väärtuslikku puitu, mis elavdab majandust, kui ka rohkem metsi, kus käia puhkamas. Meie tänane tegutsemine määrab selle, millised metsad pärandame oma lastele ja lastelastele. Kahtlemata põhineb tuleviku metsandus erinevatel digilahendustel, mis aitavad meil täpsemini aru saada, milline on meie metsade tegelik seisukord ning viia läbi metsamajandamise töid senisest efektiivsemalt ja targemalt.
Konverentsi esimeses plokis “tark metsandus” räägib Luua Metsanduskooli õpilane Silver Pärn metsa mõõtmiseks loodud digilahendustest ja projektist “Flying Forest”. Metsa vaatavad ülaltpoolt ka Maa-Ameti peaspetsialist Ants Vain ja Eesti Maaülikooli teadur Tauri Arumäe, kes räägivad erinevate andmete kogumisest kaugseire abil. Martin Valvur Almic OÜ-st ja Martin Tishler Tornator Eesti OÜ-st räägivad erinevate metsanduse protsesside digitaliseerimisest ja automatiseerimisest.
Digilahendustelt liigutakse edasi konverentsi teise plokki “puidust tulevikku”. Biomajandus on jätkusuutliku ühiskonna edu võti. Metsa- ja puidusektor on seejuures biomajanduse üks alustalasid. Eesti eesmärk peaks olema taastuvate ressursside osakaalu tõus taastumatute ressursside arvelt, seda ennekõike ehitussektoris ja keemiatööstuses. Eesti võiks olla siin teerajaja.
Puit on 21. sajandi materjal. Puidu väärindamise kõrgemad astmed loovad võimaluse vähendada meie tarbimisühiskonna keskkonnamõjusid, taastumatute loodusvarade kasutust ning seeläbi leevendada kliimamuutusi. Tänased tehnoloogiad võimaldavad puidust luua pea kõike, mida on varasemalt tehtud taastumatutest loodusvaradest: (plast)pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane. Kui me õpime oma suurimat taastuvat loodusvara, puitu, eri viisidel kasutama, saame luua Eestist innovatiivse roheriigi, mis on eeskujuks üle maailma.
Suurema lisandväärtuse loomiseks peaksime panustama oma teaduse ja tööstuste koostöös senisest rohkem puidu väärindamisse. Koos TalTechi rektori Jaak Aaviksooga otsitakse vastuseid küsimustele, kas meil on tulevikus oodata senisest suuremat koostööd teadlaste ja ettevõtete vahel ning kust me leiame tulevikus spetsialistid, kes aitaksid meil näiteks puidukeemia tööstust arendada? Kas me peaksime hakkama oma inimesi koolitama välismaal, tooma sisse välismaist tööjõudu või suudavad ülikoolid meile vajaminevaid spetsialiste ka kohapeal koolitada?
Positiivse näitena saab tuua Graanul Invest ASi ja Tartu Ülikooli ühise teadus- ja arendustegevuse, mille eesmärgiks on arendada Eestis puidu ja biomassi väärindamise tehnoloogiat.
Tartu Ülikoolist tuleb esinema dr. Kaspar Valgepea, kes juhib teadusgruppi GasFermTEC, mille eesmärgiks on välja arendada uus gaasfermentatsiooni tehnoloogiate uurimissuund Tartu Ülikoolis ja Estonian Centre for Synthetic Biology and Biosustainability (ECSBB) keskuses. Dr. Valgepea räägib sünteetilisest bioloogiast, mis on järgmine aste lignotselluloosi ja puidutööstuse jäätmevoogude väärindamise tehnoloogias.
Lisaks koordineerib GasFermTEC mikroobe kasutava piloottehase strateegilist planeerimist, mille eesmärgiks on optimeerida erinevatel süsinikuallikatel (nt. sünteesgaas, lignotselluloossed suhkrud) põhinevaid bioprotsesse.
Teadusgrupi eesmärgiks on ka struktuursete muudatuste algatamine, mis viiksid uudsete koostöövormideni akadeemia ja tööstuse vahel läbi regionaalse bioprotsesside optimeerimise ja bioloogilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskuse.
Metsa- ja puidutööstus mängib olulist rolli nii Eesti välis- kui ka sisemajanduses. Laias maailmas on Eestis loodud puittooted ja -ehitised kõrgelt hinnatud ning konkurentsivõimelised. Kodus on metsa- ja puidutööstus oluline tööandja, seda eriti väljaspool tõmbekeskuseid, kus tööd on vähe ja palgad keskmisest madalamad. Metsafirmade ja puidutöötlejate poolt Eesti riigile loodav lisandväärtus on kasvanud 20 aasta jooksul 10 korda, moodustades täna otseselt 5,3 protsenti, või üle miljardi euro, Eesti sisemajanduse koguproduktist.
Tänapäeval saab Eesti iga Euroopa Liidule antud euro kohta tagasi 4 eurot. Aastast 2021 see vahekord aga muutub ning Euroopa Liidu toetused Eestile vähenevad märkimisväärselt. Me peame otsustama, kuidas oma riiki siis edasi juhime ja majandame, kui need toetused enam tänases ulatuses meie majandusele tuge ei paku.
Meil on suures plaanis kaks valikut: kas anname oma lastele ja lastelastele võlgadega või isemajandava riigi. Selleks, et olla majanduslikult iseseisvad, peame kasutama oma ressursse jätkusuutlikult ja nutikalt, väärindades seda kohapeal ja panustades teadusesse, et luua ja arendada biomajanduse tehnoloogiaid. Siinkohal mängib kogu eelneva õnnestumisel olulist rolli riik ja majanduskeskkond, milles me toimetame.
«Riigi ja majanduse» plokis räägib Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja Metsatervenduse OÜ tegevjuht Ants Erik maa- ja metsaomanikuks olemisest demokraatlikus õigusriigis ning kuidas võivad riigi poolt loodavad erinevad kitsendused mõjutada meie majandust ja julgeolekut. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik püüab prognoosida Eesti majanduse tulevikku ja Keskkonnaministeeriumi metsanduse asekantsler Marku Lamp annab ülevaate, mis seisus ollakse metsanduse arengukava koostamise protsessis ning kuidas võivad erinevad stsenaariumid hakata mõjutama meie tulevikku.
Konverentsi otseülekannet on võimalik jälgida Postimees online vahendusel, 25. aprillil, algusega kell 10:00.
Konverentsi korraldab Eesti Metsaselts.