/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
/nginx/o/2019/04/06/11930582t1hfe82.jpg)
Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE) on protestipartei kuvandi säilimine oluline, mistõttu süvariigi-retoorikat võib oodata ka edaspidi, arvab politoloog Tõnis Saarts.
Tõnis Saarts süvariigi-retoorikast: protestipartei imago säilitamine on EKRE-le oluline (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Saartsilt küsiti «Ringvaates» muu hulgas, kas Mart Helme siseministriks saamisel süvariigi teema kaob Helme retoorikast või siiski säilib. Saarts märkis, et tal on raske ette kujutada, et mõni minister saaks Eesti Vabariigis aastal 2019 ministeeriumi juhtida, olles ise sügavalt süvariigi-usku ehk sisuliselt kahtlustades seda sama riiki ja neid institutsioone, mida ta juhib. «Võimalik, et retoorikas jääb see alles, aga praktikas ma ei kujuta ette,» arvas politoloog.
Saartsi sõnul on süvariigi teema jätkuv arendamine EKRE-le kasulik. «Ma arvan, et EKRE-le on tegelikult üsna oluline säilitada niisugune protestipartei imago. Nad kindlasti üritavad vältida seda, et nende valija tajuks, et nemad on nüüd osa sellest riigist, osa sellest establishmendist, mille vastu nad on seni protestinud,» ütles Saarts.
«Ma usun, et niisugune kergelt opositsioonipartei radikaalne retoorika jääb EKRE-t saatma päris tükiks ajaks ja eks nad üritavadki oma valijate seas koguda nö stiilipunkte, sest, olgem ausad, koalitsioonilepingut vaadates sisupunkte nad just väga palju ei korjanud,» lisas politoloog.