/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/12/04/862632t1h3200.jpg)
Üks kahest esimesest Kredexi toel elektriauto ostnud eraisikust, Uno Puusepp ütles, et valis selle pere teiseks masinaks linnasõitude tarvis. Samas tunnistas Puusepp, et kõik tema sõbrad ja tuttavad ostu heaks ei kiida.
Tuttavad peavad elektriauto ostnut hulluks miljonäriks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuttavad jagunevad nagu kommentaatoridki kahte lehte: üks ütleb, et sa oled lollakas, ja küsib, miks ma raha raiskan, ise miljonärina välja ei paista,» iseloomustas Puusepp suhtumist elektriauto soetamisse. «Teine saab asjast aru, kui natuke seletada.»
Tallinnast mõned kilomeetrid eemal elav Puusepp on väikese autoga sõita saanud ülemöödunud teisipäevast, läbitud on üle 200 kilomeetri ning esmamulje olevat päris hea.
«Olin muidugi varem proovisõitu kah teinud, nii et esmane mulje autot kätte saades midagi uut ega rabavat ei olnud,» nentis Puusepp. «Aga ikkagi hea kiirendusega, väga ergas. Kui natukenegi vajutada, on kohe 80 km/h sees.»
Miinusesse ei jää
Puusepp rääkis, et kuigi ta on pika kondiga, mahub ilusti autosse sisse. «Huvitaval kombel ei põruta ta niimoodi nagu teised väikeautod,» tõdes Puusepp. «Aga eks murekohad tulevad autodel välja hiljem.»
Puusepp on arvestanud, et kui võrrelda sarnase bensiinimootoriga autoga, siis tuleb kütuse pealt puhast võitu umbes viis eurot saja kilomeetri kohta.
«Mingil juhul ei tohi välja jätta üle 230-eurost Tallinna parkimist, sest mul on tööasjus vaja keset linna seista siin-seal ja teises kohas,» rääkis Puusepp elektriauto eelistest, viidates tasuta parkimisele. «Muidu oleksin pidanud kindlasti kuupileti ostma.»
Puusepp maksis liiklus- ja kaskokindlustuse aastaks ette ära ja see maksis 700 eurot. Kredexi 50-protsendilisest toetusest hoolimata tuli sõiduki eest välja käia 18 000 eurot.
«Kui nüüd hakata jumala täpselt seda kalkuleerima, siis miinusesse ei jää,» kommenteeris Puusepp bensiinimootoriga autost kallimat hinda. «Just tänu Tallinna parkimistasudele.»
Kaheldud on elektriautode akude vastupidavuses ning hinnas, kuid Puusepa sõnul pole tal seni kordagi juhtunud, et peaks mõne elektrit neelava süsteemi välja lülitama, kuna muidu ei jõua sihtkohta. Soojenduski olevat pidevalt sees.
Kuigi akud on kallid, on Puusepa sõnul garantii viis aastat ning nende töökindluse kinnituseks toob ta näite, et samadele akudele kauplesid ameeriklased välja 8-aastase garantii.
«Täiskomplekt peaks maksma 5000 euro ringis, aga seda pole enne kaheksat aastat mitte mingil juhul tarvis,» lausus Puusepp, kellele teadaolevalt peaks aku rahuldavalt vastu pidama ka kümme aastat. «Pealegi koosneb ta 88 elemendist. Ega kõik korraga läbi lähe. Kui läheb üks, siis vahetatakse see välja.»
Puusepa sõnul reklaamiti varem, et autoga saab kaasa 16-amprise laadija, kuid Eestis antakse tegelikult kaasa 10-amprine laadija.
«Sellel pole praktiliselt mitte mingisugust erilist piirangut laadimiskontaktile,» selgitas Puusepp erinevust. «See laeb küll natuke kauem, kuue tunni asemel kaheksa, aga teoreetiliselt võib igasse kontakti toppida.»
Puusepp nentis, et temal pole veel vaja olnud linnas kiirlaadimispunkti otsida. Ja praegu on neid punkte ka imevähe.
«Kiirlaadija saab ise kah osta, aga need hinnad kisuvad juba uue auto ligi – endale seda muretseda ei ole mingit mõtet,» märkis ta. «Näiteks kui ma lasin akul peaaegu täiesti tühjaks minna, siis laadis tavalisest kontaktist natukene üle kaheksa tunni. Jätangi ööseks laadima.»
Ainsaks autoks ei sobi
Puusepp rääkis, et kui masinal on n-ö juhe seinas, saab seda programmeerida nii, et võrguelekter kütab salongi enne sõitu soojaks. Ja kuigi elektriauto omadused talvistes oludes on seatud kahtluse alla, siis Puusepp pakase tulekut ei karda.
«Väike auto – mida siin karta on? Kui ei saa, siis istun teise auto rooli,» sõnas ta. «See on selge, et ainukeseks autoks ta ei sobi. Tartusse sellega ikka ei sõida, aga teinekord on vaja Eestis kah ringi liikuda.»
Puusepp valis Mitsubishi, aasta auto tiitliga pärjatud elektriauto Nissan Leaf, mille sõiduulatuseks pakutakse 175 kilomeetrit, jõuab Eestisse järgmisel aastal. Võib-olla oleks olnud mõistlik see masin ära oodata?
«See on maitse asi. Nissan on suurem, aga linnaauto peab olema väike,» leidis Puusepp. «Nissan on juba nagu linnadevaheline auto, aga elektriauto ei saa veel olla linnadevaheline. See on kallim ka muidugi.»
Taotlusele elektriauto ostmise toetamiseks sai Puusepp Kredexilt vastuse ligi nädalaga, kuid sõiduki kättesaamine võttis aega mitu kuud. Puusepa sõnul peaks elektriauto ostu kaaluv inimene läbi mõtlema, mida ta vajab.
«Kui hakata ainult raha kokku lugema, siis võib jäädagi kahevahele,» sõnas ta. «Kui ikka üks auto on olemas ja inimesel on palju linnas sõitmist ja kesklinnas parkimist, siis tasub küll osta.»
Elektriauto ostmine
• Elektriauto ostmist toetab Kredex 50% ulatuses, summas kuni 18 000 eurot.
• Kokku on programmi raames toetuse abil soetatud neli autot, neist kaks läks eraisikutele.
• Kredexini on praegu jõudnud vaid 17 taotlust, orienteerivalt antakse toetust 500 elektriauto soetamiseks kuni 2012. aasta 30. novembrini või kuni raha jätkub.
• Elektriautode toetust finantseeritakse Eesti Vabariigi ja Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud lepingu alusel CO2 kvoodi müügist saadud vahenditest.