Abiturient: kirjand on väga halb viis, kuidas eesti keele oskust testida

Täna, 22. aprillil toimunud eesti keele riigieksamil tuli abiturientidel lahendada alustekstidel põhinevaid tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid. 

Pool tundi enne eksami lõpuaega istusid Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG)  hoovis pinkidel neli noormeest. Visati nalja, arutati eksamiülesannete üle ning oodati vanalinnas asuva koolimaja uksest väljuvaid sõpru. «No kui 80-punkti saab kätte, olen rahul. Millest ma kirjutasin... juba unustasin teema ära. Aa, kirjutasin Eesti ühiskonna probleemidest, mis võivad tulla. Poliitikat ei hakanud isegi puudutama,» rääkis Tallinna 21. Kooli abiturient Mattias Kauk. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumit lõpetav Stella Leoste uskus, et talle kirjand ei sobi. «Minu arvates on see väga halb viis, kuidas eesti keele oskust hinnata. Ma ei ole väga hea kirjutaja, aga enda arust oskan eesti keelt päris hästi. Mulle meeldiks mitte kirjutada kirjandit, mulle meeldiks teha õigekeelsusteste. Sellega saaksin palju paremini hakkama,» rääkis Leoste. 

Et GAGi olid kogunenud eksamit kirjutama ka Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli abituriendid, oli majas rahvast palju. Reaalkooli õpilane Mihkel Kaalep rääkis, et tema hinnangul on hea, et eesti keele eksam koosneb kahest osast. «Lugemisosa pole nii raske ja sellega saab maksimaalselt nelikümmend punkti kätte, mis annab enesekindluse kätte, et mingidki punktid on olemas. Siis on hea kirjandit hakata kirjutama,» ütles ta.

Kuigi enamus gümnaasiumi lõpetajaid tulid eksamilt lõbusas meeleolus, leidus ka neid, kellele nii hästi ei läinud. «Halvasti läks. Jäi ettevalmistuse taha. Õnneks jah, läbi ei saa kukkuda,» ütles koolimajast nördinult lahkunud reaalkooli õpilane. 

Isesõitvad autod ja Y-generatsioon

Lugemisosa ülesanded tuginesid neljale teemale, mis tulenesid järgmistest teostest:

• katkend Andrus Kivirähki näidendist «Vaimude tund Koidula tänavas» 
• Sveta Grigorjeva luuletus «Ma sündisin aastal 1988» ja ülevaade Y-põlvkonnast
• Margus Tamme artikkel «Tänavakunstist» ja Sirla artikkel «Tänavakunst tahab olla vaba» 
• katkend Toomas Vabamäe artiklist «Kas me ikka tahame, et autod end ise juhiksid?» ja Riho Paramonovi artikkel «Isesõitev auto ja algoritmi eetika»

Eksami teises osas tuli kirjutada 400-sõnaline kirjand. Esimese variandi valinud eksaminandid pidid arutlema, kas kirjaniku eluloo tundmine on tema teoste mõistmise seisukohalt vajalik.

Teise variandi kirjandis pidi käsitlema probleeme, millega Eesti ühiskonnal lähitulevikus tegeleda tuleb, ja arutlema, kuidas noored saaks aidata neid probleeme lahendada.

Kolmanda variandi valinutel tuli arutleda, kas avalikus ruumis eksponeeritud kunst on vajalik ja kuidas see inimesi mõjutab.

Neljas variant võimaldas arutleda, milliseid kahjulikke kõrvalmõjusid tehnika areng tänapäeva inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele kaasa toob.