/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2019/04/22/11968559t1h6ce6.jpg)
Eesti Hariduse Infosüsteemi statistika kohaselt suutsid suurematest kõrgkoolidest aastaga sisseastujate arvu enim kasvatada Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia (EMTA), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ning Ettevõtluskõrgkool Mainor.
Ülevaade: kõrgkoolid, mis võitsid ja kaotasid sisseastujaid enim (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kõrgkoolid võtsid käesoleval õppeaastal bakalaureuseõppesse 5081 üliõpilast, mis on võrreldes möödunud hooajaga umbes sama palju. Magistriõppesse astus aga 2018/2019 õppeaastal seitse protsenti varasemast rohkem ehk 4249 tudengit.
Kõige rohkem uusi tudengeid võttis vastu Tartu Ülikool. Võrreldes eelmise õppeaastaga oli käesoleval hooajal uusi õppureid 214 tudengi võrra rohkem, mis tähendab, et võrreldes mullusega võeta vastu kuus protsenti rohkem üliõpilasi.
Protsentuaalselt kasvatas kõige rohkem oma uute tudengite arvu aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis võttis 2018/2019 õppeaastal vastu 22 protsenti enam tudengeid kui varasemal aastal ehk kokku 39 üliõpilast rohkem kui mullu.
Arvuliselt kaotas kõige rohkem sisseastujaid Estonian Business School (EBS), mis võttis käesoleval õppeaastal vastu 151 tudengit vähem kui mullu ehk 31 protsenti vähem üliõpilasi. Protsentuaalselt oli suurimaks kaotajaks Euroakadeemia, mille vastuvõtt langes aastaga 36 protsenti ehk 34 tudengit vähem.
Suurtest riiklikest ülikoolidest kasvatas Kunstiakadeemia vastuvõttu seitse ning Tartu Ülikool kuue protsendi võrra, mis on oluliselt tugevam tulemus TalTechist ja Tallinna Ülikoolist.