Suri vaimulik Vello Salo

Vello Salo Foto: Peeter Langovits

Eesti katoliku kiriku teatel suri täna öösel vaimulik ja literaat Vello Salo.

«Täna öösel lahkus oma Taevase Isa koju prelaat isa Vello Salo,» seisab kiriku sotsiaalvõrgustiku Facebook postituses.

Salo sündis 5. novembril 1925 Võisiku vallas Viljandimaal. Kuni 1945. aastani oli ta Vikipeedia andmeil Endel Vaher.

Gümnaasiumiõpilasena astus Salo 1943. aastal Soome sõjaväkke. 1944. aastal soomepoisina naasnud, püüdis ta hankida relvi vastupanuks Punaarmeele, kuid vangistati ja viidi Saksamaale. Pärast lahinguid Sileesias jõudis ta Itaaliasse, kus võttis uueks nimeks Vello Salo, et säästa oma kodumaale jäänud sugulasi nõukogude repressioonidest. Nõukogude okupatsiooni ajal õppis ja töötas Salo mitmes välisriigis, tegutsedes aktiivselt eestluse alalhoidjana, kirjastaja, tõlkija ja ajakirjanikuna. Eestisse naasis Salo 1993. aastal.

Aastatel 1993–1994 pidas Salo Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi teoloogiast. Aastast 2001 oli ta Pirita kloostri preester ja tegeles ka mitmesuguste, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega. 2011/2012. õppeaastal oli Salo Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, kellena uuris armastuse mõistet ning armastuse käsitamist ja käsitlemist Eestis, eesti keeles, folklooris ja kirjanduses. Aastast 2017 oli Salo Helsingi Ülikooli audoktor.

Salo tõlkis itaalia keelde oluliste eesti luuletajate loomingut ning Piibli vanadest algtekstidest eesti keelde vaimulikku luulet. Teabekirjanduse alal avaldas Salo uurimuslikke materjale eesti kultuuri kohta ja ülevaateid okupatsioonivõimude repressioonidest Eesti territooriumil.

1998. aastast oli Salo Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta oli paljude teistegi kultuuriorganisatsioonide, sealhulgas Soome Kirjanduse Seltsi, Balti Uuringute Edendamise Ühingu (Association for the Advancement of Baltic Studies, AABS), Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (Rootsis) liige ning Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane. Salo oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni (ORURK) esimees aastast 1996 kuni komisjoni töö lõppemiseni aastal 2005.

Ta pälvis Valgetähe II klassi teenetemärgi (1997) ja Riigivapi II klassi teenetemärgi (2006). 2018. aastal valmis temast dokumentaalfilm «Vello Salo. Igapäevaelu müstika».