Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Fotod: muinsuskaitsekuu algas tublimate tunnustamisega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Neljapäeval avas Eesti Muinsuskaitse Selts Tallinnas Tammsaare muuseumis traditsioonilise muinsuskaitsekuu, mida tähistatakse alates 1985. aastast.

Muinsuskaitsekuu algab rahvusvahelisel muinsuskaitsepäeval 18. aprillil ja see kestab kuni rahvusvahelise muuseumipäevani 18. mail. Muinsuskaitsekuu eesmärk on tuua inimesi lähemale ajaloo- ja kultuuripärandile. Kuu raames toimuvad Eesti eri paigus heakorratalgud mälestistel ja meile olulistes kultuuriloolistes paikades, praktilised töötoad, ringkäigud ja ekskursioonid, muinsuskaitse seminarid ja konverentsid, avalikud arutelud, saab vaadata näitusi ja filme. Enamikku üritusi korraldavad vabatahtlikult oma ala parimad eksperdid – muinsuskaitsjad ja ajaloolased. Lisaks Eesti Muinsuskaitse Seltsile panustavad muinsuskaitsekuu ettevõtmistesse mitmed kodanikuühendused, seltsid, omavalitsused ja muuseumid. «Muinsuskaitsekuu kava täieneb jooksvalt iga nädal – palume jälgida reklaami EMS kodulehel ja sotsiaalmeedias,» teatas selts.

Muinsuskaitsekuu pidulikul avamisel Tammsaare muuseumis tunnustas Eesti Muinsuskaitse Selts vabatahtlikke, kelle töö Eesti kultuuripärandi hoidmisel on teistelegi eeskujuks ja kes on eesti vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist jõu ja nõuga toetanud.

Tunnustuse jagamisel öeldi paljude allpool nimetatud inimeste kohta, et nende panus muinsuskaitsesse on selline, et «issanda päike läheks enne looja, kui me nende teod üles jõuaksime lugeda». Seetõttu ongi vabatahtlike teod ära märgitud küllaltki lakooniliselt.

Lisaks tunnustusele andis selts sel aastal välja ka Karuteene Medali, mis antakse inimesele või organisatsioonile, kes Eesti avalikkuse arvates on tekitanud suurt ainelist kahju Eesti kultuuripärandile, ajaloolistele traditsioonidele või institutsioonidele. Kahjuks tuli neid sel aastal välja anda lausa kaks. Karuteene medali pälvinud tegudest loe lähemalt siit.

 

Muinsuskaitse Seltsi teenetemedalid

Märt Karmo – Tallinna Reaalkooli ajaloo uurimise ja jäädvustamise eest.

Margus Põldsepp – ajaloolise eesti rahvamuusika pikaajalise kogumise, taaselustamise ning laialdase populariseerimise eest.

Tiit Raukas – Pirita vana kalmistu korrastamise ja restaureerimise eest. Esitaja Jaan Tamm

Henn Saar – aktiivse vabatahtliku muinsuskaitselise tegevuse eest, kodupaiga ajaloo ja kultuuripärandi jäädvustamise, ajaloolise materjali kogumise, paikkonna ajaloo talletamise ja tähistamise eest Pärnumaal.

Urmas Esna – tulemusliku vabatahtliku muinsuskaitselise tegevuse eest, Tallinna Kaitseväe kalmistu taastamistööde, Vabadussõjas langenute ja Vabadusristi kavaleride haudade otsimise ja leidmise eest Eestis ja Lätis ning kalmude tähistamisel, metsavendlusega seotud inimeste matmispaikade otsimisel, ümbermatmisel, hauatähiste paigaldamisel.

Fedor Shantsyn – Narva vanalinna maketi koostamise ja Narva ajaloo talletamise eest.

Andres Pisa - viljakas ja pühendunud Hiiumaa kodu-uurija, kelle teadmised aitavad varem olnut teadvustada ning säilitada.

Martti Helminen - Pikaajalise Eesti-Soome ajaloo alase koostöö korraldamise eest. Näituse ja konverentsi korraldamine Tallinna ja Helsingi pommitamise 70. aastapäeval, Eesti riigipeade näituse eksponeerimine Soomes 2018 – 2019.

Raimo Pohjola -  Pikaajalise Eesti-Soome ajaloo alase koostöö korraldamise eest. Eesti mälestiste ja eestlaste haudade väljaselgitamisele kaasaaitamise eest Soomes paljude aastate vältel. «Põhjatähe all. Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940» ettevalmistamisele kaasaaitamine, Eesti riigipeade näituse eksponeerimine Soomes 2018 - 2019.

 

Muinsuskaitse Seltsi tänukirjad

Mariya Boiko – kultuurisidemete arendamise eest Eesti ja Ukraina vahel. (Abistanud Arno Pavelit tema retkel Ukrainas)

Helda Venderström – GAGi ajalugu tutvustava püsiekspositsiooni ja arhiivi rajamise eest.

Märksõnad

Tagasi üles