/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/04/18/11961169t1h8416.jpg)
Moskvas president Vladimir Putiniga kohtunud president Kersti Kaljulaid ütles pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil Postimehe ajakirjanikule president Konstantin Pätsi ametiraha Eestile tagastamise kohta, et seda teemat ei puudutatud.
Kaljulaid: Pätsi ametiraha teemat Putiniga ei puudutatud (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arutlusel olid Ukraina ja Gruusia küismused, mis on tähtsamad,» tõdes Kaljulaid.
Pätsi ametiraha Moskvasse sattumise kronoloogia ei ole täpselt teda, kuid selle tagastamine on Eesti-Vene suhetes pidevalt teemaks võetud.
Riigipea ametitunnus on 69-millimeetrise läbimõõduga riigivapi ning rubiini, kolme briljandi ja hulga teemantidega kett, selle juurde kuulus ka rinnal kantav kaheksaharuline täht, mille südamikus oli rahvusmotiividest ümbritsetud suur riigivapp.
Seda ametitunnust kandis Päts pidulikel sündmustel. Teadaolevalt viimast korda kandis ta teenetemärgi ketti 1940. aasta 17. juunil, kui võttis vastu Nõukogude Liidu uue suursaadiku Botkarjovi volikirjad.
1940. aasta 23. juulil sõitsid Kadriorgu II Riigivolikogu esimees Arnold Veimer, peaministri asetäitja Hans Kruus ja peaminister Johannes Vares-Barbarus, kes teatasid Pätsile tema volituste lõppemisest ning on oletatud, et just siis võis Päts ametitunnuse üle anda presidendi kohusetäitjaks määratud Vares-Barbarusele.
Teadaolevalt on sama teenetemärk seni Moskvas relvapalati kollektsioonis.
Viimati kinnitas ametiraha Eestile tagastamise kavatsust Venemaa välisminister Sergei Lavrov 2005. aasta mais.