Eestivene noored: heanaaberlikud suhted Venemaaga on Eesti julgeoleku peamine tagatis

Kersti Kaljulaid ja Vladimir Putin Foto: Konstantin Sednev

Eestis elavad vene keelt kõnelevad noored ei pea ennast täiel määral eestlaseks, ei soovi oma lastele tulevikus eestikeelset õpet ning leiavad, et heanaaberlikud suhted Venemaaga on Eesti julgeoleku peamine tagatis.

Riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse analüütikud korraldasid ulatusliku uuringu, mis uuris Eestis elavate vene keelt kõnelevate noorte arvamusi ja hoiakuid, nende väärtushinnanguid ja mõjutajaid, meediatarbimist. Teemadeks olid geopoliitika ja tänapäeva konfliktid ning riigikaitse.

2800 noorest 83 protsenti oli Eesti kodanikud, 10 protsenti Vene kodanikud ja ülejäänud omavad muu riigi kodakondsust. Passi seostavad lihtsalt dokumendina või praktilise vahendina ligi pooled vastanutest ja teine pool seostab passi väärtushinnangute, konkreetse ühiskonna ja sümbolitega.

Kas noored määratlevad ennast eestlastena või venelastena?

 

Pea iga kolmas vastaja, kes ei oma Eesti kodakondust, mainis Eesti kodakondsuse puudumise peamise põhjusena praktilist mugavust. Nende jaoks ei oma kodakondsus poliitilist ega kultuurilist tähendust ja nad ei seosta kodakondsust ka väärtushinnangutega. Eesti passi omamine on pigem neile praktiliselt mugavam. Näiteks võimaldab Vene pass Eesti elanikel reisida ilma viisata Venemaale ja nad saavad ka vabalt liikuda Schengeni tsoonis. Viiendik on neid noori, kes ei oma Eesti kodakondsust just sellepärast, et see on nende vanemate otsus ning pea sama paljudel on see isiklik valik.

 

Enesemääratluse seost Eestiga märgib ära 42 protsenti vastanutest ja seda järgnevalt: nad on kas vene-eestlased (24 protsenti), eestivenelased (viis protsenti) või venekeelne eestlane (13 protsenti). Peaaegu sama paljud noored määratlevad ennast venelasena (33 protsenti) ja vene eurooplasena (kaheksa protsenti).

Paljudele eestivene noortele on tähtsad vene keel, vene kultuur ja ühine ajalooline mälu Venemaaga ning mõnel juhul ka õigeusk. Kui Venemaaga ühise ajaloolise mälu tähtsusesse suhtuvad neiud ja noormehed enam-vähem ühtmoodi, siis keelt, usku ja kultuuri peavad tütarlapsed tähtsamaks kui noormehed.

Noortel küsiti ka seda, millises keeles peaksid nende lapsed õppima. 35 protsenti noortest arvas, et nende lastel peaks olema õppekeeleks mingi muu keel kui eesti või vene keel. 34 protsenti küsitletutest arvas, et nende lapsed peaksid tulevikus õppima eesti ja vene segaõppes, 17 protsenti ainult venekeelses ja vaid 14 protsenti ainult eestikeelses õppes. 

Kui julgelt tunnevad ennast Eestis eestivene noored?

Uuringust selgus, et Eesti venekeelsed noored peavad koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga Eesti julgeoleku peamiseks tagatiseks, nii arvas 66 protsenti vastanutest. Kõigest 32 protsenti märkis ära, et peamine julgeoleku tagaja on NATO, seda on vähem kui neid, kelle arvates on peamine julgeolekutagatis Eesti kuulumine Euroopa Liitu (43 protsenti).

 

See tähendab, et mida rohkem inimesi tähtsustab koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga, seda vähem on neid, kes peavad julgeolekutagatiseks Eesti kuulumist NATOsse. Vastanutest olid paremal arvamusel NATOst tütarlapsed, gümnasistid ja väikelinnade elanikud.

NATO liitlasvägede püsivat kohalolekut Eestis toetab 27 protsenti eestivene noortest. Seda toetavad rohkem kutsekooliõpilastest kaks korda rohkem gümnaasiumiõpilased ning neiud kolm korda sagedamini kui noormehed. Tallinlased on sellel seisukohal kaks korda sagedamini kui Narva elanikud.

Vaid kolmandik noortest toetab Eesti kuulumist NATOsse ning see arvamus on levinuim neidude, gümnasistide ja Tallinna elanike seas, nagu ka seisukoht, et sõjalise konflikti ohu korral annab NATO sõjalist abi.

Turvalisuse ja riigikaitse teemad pakuvad huvi kaheksale protsendile eestivene noortest, seejuures huvituvad Ida‑Virumaa (sealhulgas Narva) noored nendest teemadest keskmiselt rohkem kui tallinlased.

 

Kõige rohkem usaldavad noored päästeametit (60 protsenti). Peaaegu kolmandik vastanutest (33 protsenti) usaldab politseid, ligi pooled arvavad, et politseinik olla on prestiižne ning 39 protsenti usub, et mainekas on olla abipolitseinik.

Venekeelsetest noortest usaldab Kaitseliitu 22 protsenti ja 37 protsenti usub, et sinna kuuluda on prestiižne. Kõige sagedamini iseloomustatakse Kaitseliitu sõnadega usaldusväärne, patriootlik, ühendav ja rahumeelne.

Neidude usaldus nimetatud organisatsioonide vastu on keskmiselt suurem kui noormeestel. Väikelinnade elanikud usaldavad neid organisatsioone rohkem kui narvalased ja palju rohkem kui tallinlased. Vastanute tegevusvaldkonna järgi saab öelda, et just kutsekooliõpilased andsid nendele organisatsioonidele madalaid usaldushinnangud.

Kuidas suhtuvad eestivene noored päevakajalistesse konfliktidesse?

Riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse analüütikud küsisid ka Eesti venekeelsete noorte seisukohti tänapäeva konfliktide kohta. Tänapäeva konfliktidega seotud seisukohtade hindamiseks otsustati käsitleda sõda Ukrainas, mis on Eesti elanikele geograafiliselt lähedal ja puudutab paljusid ka emotsionaalselt, lõhestades Eesti ühiskonda maailmavaateliste seisukohtades.

Uuringus osalenud noored enamjaolt arvavad, et Venemaa ei kujuta reaalset ohtu Eesti julegolekule ja 16 protsenti arvavad, et Venemaa kujutab ohtu Eestile.

Natuke üle poolte arvab, et Ukrainal lasub kõige suurem vastutus seal toimuva sõja eest. Suur osa noortest ei oska öelda selle kohta midagi ning pea 20 protsenti leiavad, et Ukraina sõja eest vastutavad mõlemad osapooled.

Peaaegu iga kolmas Eesti vene keelt kõnelev noor arvab, et kõige rohkem on Ukraina sõja vallandamises süüdi Ukraina või Ameerika Ühendriigid. Sellised seisukohad peegeldavad Kremli-meelset kajastust, mida levitavad tavaliselt kas otseselt või kaudselt Venemaa võimudega seotud meediakanalid.

 

Samuti on kõnekas, et 61 protsenti noortest toetab Venemaa vastu suunatud sanktsioonide leevendamist ja 51 protsenti ei toeta ideed võtta sõja süvenemise korral Ukrainast vastu sõjapõgenikke. Sellest võib järeldada, et vaenulik propaganda on suutnud edukalt mõjutada Eesti vene keelt kõnelevate noorte arvamust sõja kohta Ukrainas. Tekib õigustatud küsimus, millistel teistel sotsiaalpoliitilistel, ühiskondlikel, majanduslikel ja väärtushinnangupõhistel teemadel võib vaenulik propaganda tõhusalt mõjutada eestivene noorte seisukohtade kujunemist ja nende valmisolekut tegutseda.

Uuringus osales ligi 2800 Harjumaa ja Ida-Virumaa noort vanuses 16-20 aastat ning andmed käivad 2018. aasta kohta. Osalejate hulgas oli noormehi 58 protsenti ja tütarlapsi 42 protsenti. Neist 47 protsenti olid Tallinna, 37 protsenti Narva ja 16 protsenti teiste linnade elanikud. Üle poolte vastanutest olid põhikooli õpilased ja gümnasistid, üle kolmekümne protsendi olid kutsekooliõpilased ja alla 10 protsendi vastanutest ajateenijad.