/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2019/04/18/11960520t1h9cec.jpg)
Venemaa Teaduste akadeemia ajaloo instituut pidas ümarlauda, mille teemaks oli 19. sajandi Vene impeeriumis eestlaste ümberasustamine ja keskenduti Krimmile.
Venemaa Teaduste akadeemia huvitub Krimmi eestlastest (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ümarlaua moderaatoriks oli akadeemik Viktor Kondrashin, kes alles hiljuti töötas Venemaal senaatorina.
Eestlaste ümberasutamisest Krimmi rääkis teadlastele Krimmi Eesti Kultuuriseltsi esindaja Olga Skriptšenko-Salman. Ta tutvustas mitmeid raamatuid, mis puudutavad Krimmi eestlaste ajalugu ja asustamist.
«Krimmis on umbes 400 inimest, kes määratlevad ennast eestlastena. Rohkem kui 5000 inimest omab Eesti juuri,» märkis Skriptšenko-Salman oma ettekandes.
Üritusel käsitleti põhjalikult uurimust eestlaste ümberasutamise kohta Krimmi, samuti Siberisse, Põhja-Kaukaasiasse ja Abhaasiasse ning arutelusse kaasati ka Teaduste akadeemia teadlasi.
Teaduste akadeemia ajaloo instituudi teadlased teatasid, et praegune Venemaa sõjaajaloo ühiskond arutleb selle üle, kas panna üles Georg Otsa 100. sünniaastapäevale pühendatud mälestussammas. Teadlased rääkisid ka sellest, et Jaltas elab Otsa sugulane Nadežda Bondaljuk.