Kevad käes, näpud mulda. Vajadusel väikese tehnoabiga

Kevadised äpid. Foto: ekraanikuva

Nii, kohe on see käes – aeg, mil kõik haljendama hakkab. Loodus tärkab sellise kiiruga, et päikesepaistelisel päeval on lausa kuulda, kuidas kastanipuu oma pungad lehtedeks punnitab. Kõik kasvab.

Praktilise meele poolest tuntud eestlased on läbi aegade püüdnud mulla sisse seemneid ja mugulaid toppida, et siis valminud vilju toidulauale kanda või esmalt purkidesse-tünnidesse-vaatidesse sisse teha ja pärast ikka toidulauale kanda. Alles hiljuti oli igal perel mõni sugulane, kelle juures kartulit vagude vahel kummardamas käidi ja kelle käest pärast talvekartul toodi. Paremal juhul veel ka kapsas ja peet ja porgand ja…

Ega ilumeelgi pole meile võõras. Ikka on olnud akna all ilupeenar lilledega, millest ei saa mingit kasu, ainult silmarõõmu. On haritud suuri aedu, kus marjapõõsaste ja viljapuude kõrval kasvas lilli ja ilupõõsaid.

Moodsal ajal on aialapid pigem tagasihoidlikud ja linnainimesed kasvatavad ilu- ja söögitaimi aknalaual ja rõdul. Pigem ikka hobi ja tegevusrõõmu pärast. Aga esiemade tarkused on vahepealsetel aegadel kaotsi läinud ja eks ole omajagu lisandunud ka uusi taimi ja kasvatusviise.

Millest alustada, kui teadmisi ja oskusi pole?

Võimalusi on mitmeid. Näiteks võid omaenese tarkusest ja sisemise tunnetuse baasil alustada hobiaiandusega aknalaual, luua suisa oma peenramaa või koguni hakata aeda plaanima. Võib õnnestuda, võib mitte õnnestuda. Rumal õpib oma vigadest, tark teiste omadest.

Seega, võib otsida ja leida koolitusi.