Veidi enne reede südaööd näeb Tallinna lennujaam välja kui üks maailma kõige rahulikumaid paiku. Tundub lausa uskumatu, et sellises inimtühjas kohas võib tekkida takso tellimisega nii palju probleeme, et on vaja palgata eraldi turvamees.

Ometigi valmistub G4S vormi kandev Jüri Kalju tööpäeva kõige kibekiiremaks ajaks, kui korraga maandub neli suurt lennukit ja taksosabas võib kõike ette tulla. «Meie tulime siia tööle siis, kui inimesed hakkasid kaebama, et öösel on takso saamine puhas lööma,» ütleb mees, kes kujundab paljude välismaalaste jaoks esmamulje Eestist kui viisakate inimeste maast.

«Ma ei ole esimene selle ameti pidaja, eelmised mehed põlesid läbi. Ega teie ju ka taluks, kui kõik pidevalt nähvavad,» räägib neljandat aastat Tallinna lennujaamas töötav Kalju. Tema ülesanne on olla reisijate ja taksojuhtide vahelüli ning pidada lennujaama ees korda.

Kalju sõnul on ta selles töös vastu pidanud ühel lihtsal põhjusel: ta on täielikult minetanud solvumisvõime. «Kõik selle, mis minusse ei puutu, lasen endast mööda, see isegi ei riiva mind, ükskõik kuhu mind saadetakse,» selgitas ta.

Omalaadset korrapidajatööd ei saa teha ilma võõrkeelte oskuseta ja huumorimeeleta. «Sa pead aru saama, kui reisijad nalja teevad,» räägib vene, inglise ja soome keelt oskav turvamees.

Kalju on kindel, et tegelikult poleks teda ega tema paarilist öösiti lennujaama tööle vaja, kui lennukilt tulijad suudaksid inimlikult käituda. Samas püüab ta inimesi mõista. «Tunde lennanud inimesed on kohale jõudes väsinud, tülpinud, pahased Eesti riigi peale, paljud neist ei taha reisida, aga elu sunnib.» Eriti kõvad pahasti ütlejad on kodumaale tulijad, kes elavad oma ängi turvamehe peal välja, välismaalased on üldjuhul viisakamad. «Kõige tipus on jaapanlased – nemad on kuidagi nii sotsialiseeritud, et neid pole vaja suunatagi, nad orienteeruvad hoobilt ise. Kui ma peaksin abielluma, valiksin jaapanlanna!»