/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/11/24/850744t1hea04.jpg)
Harju maakohus jõudis lõpule ligi 12 miljoni krooni suuruses maksupettuses süüdistatavate ärimeese kaasuse uurimisega ning langetab otsuse jaanuaris.
Väidetavate miljonipetiste kohtuotsus tuleb jaanuaris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prokurör nõudis maksupettuse peakorraldajatele Tõnule ja Matile ühe aasta ja kuue kuu pikkust vangistust, pettustele kaasa aidanud Jurile aga viie- ning Olegile neljakuulist vangistust. Vladimirile nõudis prokurör kaheksakuulist vangistust, millele tuleks liita varasema kuriteo eest mõistetud, kuid osaliselt kandmata karistusosa ning kokku peaks Vladimir trellide taga olema kaks aastat ja kaks kuud.
Juriidilise isikuba kohtu all olevale OÜ-le Rinolle taotles prokurör 173 707 euro suurust rahalist karistust.
Kohtualuste kaitsjad palusid oma kliendid õigeks mõista, kohus kuulutab lahendi 9. jaanuaril.
Septembris alanud protsessil ei tunnistanud kohtualused end maksupettuses süüdi.
Eeluurimise selgus, et AS Rinolle kajastas 2003. aasta detsembrist kuni järgmise aasta detsembrini, samuti 2004. aasta veebruarist kuni 2005. aasta märtsini käibedeklaratsioonides valeandmeid tagastusnõude suurendamise eesmärgil.
Firma esindajad kajastasid deklaratsioonides sisendkäibemaksu enam, kui käibemaksuseadusega oli lubatud, kasutades selleks äriühingute OÜ Larcover, AS Betox Group ja OÜ Maxell fiktiivseid arveid, selgus uurimisel.
Et näidata Larcoveri, Betox Groupi ja Maxelliga näiliste tehingute toimumist, kaasati fiktiivsesse müügiketti vastavalt firmade juhatuste liikmete kokkuleppele kolm varifirmat ehk reaalse majandustegevuseta OÜd Recotrade, Carmenta ja Alferro.
Eeluurimisel selgus, et firmadega seotud isikud tekitasid petuskeemiga riigile kokku 12 485 165 krooni kahju.
Maksupettuse süüdistus viis kohtu alla firmadega seotud olnud Tõnu, Mati, Juri, Vladimirija Olegi, kellest viimane sai 2004. aastal riigilt eriteenete eest Eesti kodakondsuse. Toona kiitis valitsus teda silmapaistva majandustegevuse eest.