/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/20/11804487t1h6020.jpg)
Tartu ringkonnakohus ei vabastanud esmaspäeval enne tähtaega vanglast Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Assar Paulust, kuna hindas tema puhul uute kuritegude toimepanemise ohu jätkuvalt kõrgeks.
Kohus jättis Assar Pauluse vanglasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohus ei rahuldanud vandeadvokaat Küllike Nammi määruskaebust ning jättis Viru maakohtu 20. veebruari määruse 57-aastase Pauluse vabastamata jätmise kohta muutmata.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Pauluse puhul on uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt liiga suur selleks, et teda oleks võimalik vangistusest enne tähtaega vabastada.
«Ta organiseeris ja juhtis pikka aega rohkem kui 20-liikmelist Eesti mitmes piirkonnas tegutsenud kuritegelikku ühendust, mille tegevus oli suunatud erinevate, sealhulgas esimese astme kuritegude toimepanemisele. Paulus on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning tema kuritegusid iseloomustab organiseeritus ja ettekavatsetus,» tõdes kohus.
Kohtu hinnangul viitavad Pauluse kuriteod sügavalt juurdunud kuritegelikule mentaliteedile ja erakordselt tihedatele sidemetele kriminaalse maailmaga.
«Kuritegelike ühenduste juhid on väga valdavalt inimesed, kelle jaoks on kuritegevus eluviisi lahutamatu osa ja kes on omaks võtnud nii-öelda kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud, millest loobumine on nii sisemistel kui ka välistel põhjustel väga ebatõenäoline. Niinimetatud kuritegelikus maailmas ei ole võimalik jõuda Paulusega võrreldavale positsioonile, ilma et inimene võtaks omaks hoopis teistsuguse väärtussüsteemi kui see, mida esindab õiguskord. Aastate pikku välja kujunenud suhted ja seosed kriminaalse taustaga isikute ja suhtevõrgustikega ning inimese roll niinimetatud allmaailmas muudavad õiguskuulekale teele naasmise kuritegeliku ühenduse liidri puhul märkimisväärselt vähemtõenäoliseks kui see on nii-öelda tavakurjategija puhul,» leidis kohus.
«Kuritegelik ühendus muutub selle liikmete – aga eriti juhtfiguuride – jaoks välise identiteedi ja sisemise minapildi osaks, mistõttu eeldab kuritegudest loobumine radikaalset muudatust inimese mõttemaailmas ja sotsiaalses võrgustikus. Pauluse juhitud kuritegelikus ühenduses eksisteeris vähemalt minevikus süsteem kinnipidamisasutusse sattunud liikmete toetamiseks ja seekaudu ka nende lojaalsuse säilitamiseks. See osutab sellele, et vangistusse sattumist käsitati aeg-ajalt ette tuleva paratamatu «ebameeldivuse» või «tegevuskuluna», mis ei tohtinud katkestada inimese liikmesust kuritegelikus ühenduses,» märkis ringkonnakohus.
«Paulus on kõrgharidusega väljakujunenud isiksus. Kolleegium ei leia kohtuasja materjalidest ühtegi tunnismärki sellest, et Paulus juhtides aastaid suurt kuritegelikku ühendust, olles jõudnud oma professiooni tippu ja võttes omaks selleks vajalikud väärtushinnangud, tahaks ja suudaks pärast umbes viieaastast vangistust katkestada sidemed kriminaalse maailmaga, loobuda seal saavutatud autoriteedist ja asuda õiguskuulekale teele,» leidis kolleegium.
Kolleegium ei uskunud ka seda, et Paulusele oleks vanglast vabanemisel tagatud laojuhataja ametikoht palgaga 1100 eurot ning isegi kui see oleks nii, siis on kohtu hinnangul vähetõenäoline, et tema puhul on materiaalne heaolu muutunud teisejärguliseks.
Kohus pidas taunivaks ka seda, et Paulus on vanglas töötegemisest keeldumise tõttu saanud arvukalt distsiplinaarkaristusi. «Nende karistuste määramise asjaolud näitavad, et Pauluse käitumine vangistuses on kaugel eeskujulikust. Korduv koristustööst keeldumine viitab süüdimõistetu subkultuurilistele hoiakutele, mis räägivad kõnekalt tema püsiva retsidiivsusriski kasuks ja ennetähtaegse vabastamise kahjuks,» märkis kohus.
Kohus ei arvesta vangla koostatud iseloomustuses märgitud uute kuritegude toimepanemise riskiga, mis Pauluse puhul on 12 protsenti ja 18 protsenti.
«Tartu ringkonnakohtu praktikas on juba mõnda aega lähtutud arusaamast, et vangla iseloomustuses protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu, sest kõnealust riskihinnangut ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta. Hiljuti asus ka riigikohus sellele seisukohale,» tõdes ringkonnakohus.
Pauluse kaitsjal on võimalik vaidlustada ringkonnakohtu määrus veel riigikohtus.
Keskkriminaalpolitsei pidas Pauluse kahtlustatavana kinni 2014. aasta 14. aprillil ning järgmisel päeval riigiprokuröri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.
Harju maakohus kinnitas 2016. aasta 7. septembril Pauluse ning tema jõugu 10 liikme ja neile kuuluva kahe firma karistusleppe, mis nad sõlmisid riigiprokurör Andres Ülvistega ning Paulus sai seitsmeaastase vangistuse.
Sama aasta novembris mõistis Viru maakohus Pauluse süüdi Ida-Viru narkojõugu rahastamises ning mõistis talle kuueaastase vangistuse, kuid luges selle kaetuks talle Harju maakohtus mõistetud seitsmeaastase vangistusega.
2017. aasta oktoobris langetas Harju maakohus otsuse Pauluse jõugu liikmetele, kes prokuröriga karistustes kokkuleppele ei läinud.