/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/20/11430536t1hf2d7.jpg)
Välisministeerium avaldas põhjuse, miks Eesti keelas Venemaa purjeõppelaeva Sedov sisenemise Eesti territoriaalvetesse.
Välisministeerium avaldas Vene purjelaevale sisenemiskeelu andmise põhjuse (32)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeeriumi selgituste kohaselt ei saanud Vene lipu all sõitev õppelaev Sedov Eesti territoriaalvetesse sisenemiseks luba, kuna ministeeriumi andmetel viibivad pardal okupeeritud Krimmi Kertši Riikliku Meretehnoloogia Ülikooli kursandid.
«Eesti ei tunnusta Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist ning meie hinnangul õppelaevale loa väljastamine oleks läinud vastuollu Krimmi annekteerimise mitte-tunnustamise poliitikaga,» teatas välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova.
Venemaa suursaatkond Eestis teatas eile, et hindab otsust keelata purjeõppelaeva Sedov sisenemine Eesti territoriaalvetesse Eesti ametivõimude ebasõbralikuks teoks. Saatkond märgib, et purjeõppelaeva Sedov pidi Eestit külastama sel nädalavahetusel ehk vahetult enne Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi visiiti Moskvasse.
Eesti välisluureamet teatas täna hommikul Postimehele, et ei soovi lugu kommenteerida, sest kirjutasid Vene luureameti ülesandeid täitvate purjekate kohta oma aastaraamatus. «Kirjutasime Vene Föderatsiooni laevadest oma avalikus raportis. Me ei soovi sellele midagi lisada,» teatas amet.
Purjelaevad mõjutustegevuses
Tänavu märtsis avalikustatud aastaraamatus märkis välisluureamet, et Venemaa tsiviillaevad täidavad üha sagedamini Venemaa luureametite ülesandeid ning kasvanud on tsiviilaluste, sealhulgas ka suurte purjelaevade kasutamine mõjutustegevuses.
«Teiste riikide territoriaalvetesse üritatakse siseneda formaalsete taotluste alusel, uurimistööd tehakse poolsalaja ning deklareerimata piirkondades; uurimistöö puudutab sageli vastuvõtjariigi veealuseid ja majanduslikult olulisi piirkondi,» kirjutati välisluureameti aastaraamatus.
Veel enam, Venemaa riigiasutustele ja ettevõtetele kuuluvate ning Venemaa lipu all sõitvate laevade meeskondadele on siiani kohustuslik lahingväljaõpe.
Aastaraamat toob näiteks Tallinna merepäevade sagedase külalise – Peterburis paikneva õppepurjeka Mir, mille pardal paikneb Vene kaasmaalasteorganisatsiooni – fondi Russki Mir statsionaarne Merel Paiknev Vene Keskus.
Mullu septembris külastasid Tallinna maailma suurimate purjeõppelaevade hulka kuuluvad Sedov ja Mir. Laevad olid tasuta avatud kõigile huvilistele.
Purjelaev tegi end nähtavaks
1921. aastal ehitatud purjelaev Sedov alustas merereisi esmaspäeval Saksamaalt Rostocki sadamast esmaspäeva õhtul kell 20.01 ning võttis suuna Soome lahe poole, sihtkohaks Tallinn.
Teisipäeval kell 15.56, kui alus purjetas kiirusega kaheksa sõlme, kadusid nad marinetraffic.comi radarilt. On võimalik, et laeva meeskond otsustas välja lülitada transponderi.
Ööl vastu neljapäeva, umbes kuus tundi pärast uudist, ilmus alus laevastikuliikumist jälgida võimaldaval veebilehel marinetraffic.com taas nähtavale. Purjelaev Sedov on võtnud suuna Poola linna Gdyniasse.
.