/nginx/o/2019/02/22/11808996t1h5cc6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11569177t1hb5c0.jpg)
Kunagisest sotsiaaldemokraadist president Toomas Hendrik Ilves nendib, et talle teeb sügavat muret praeguses Eesti poliitikas valitsev retoorika.
Toomas Hendrik Ilves: mulle teeb muret retoorika praeguses Eesti poliitikas (53)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves kirjutab oma sotsiaalmeediakontol, et ta on oma erinevates ametites võidelnud, et Eestit võetaks väärilise liikmena kultuurrahvaste peres, et Eesti jääks selleks erandiks, riigiks, mida ei saa pidada järjekordseks ebaõnnestunud «Ida-Euroopa» riigiks, kus neid samu liberaalse demokraatia põhimõtteid eiratakse.
«Sestap teeb mulle sügavat muret nõudmised ja retoorika, mida olen kuulnud, lugenud ja kogenud praeguses Eesti poliitikas. Sallimatus, viha, mõnitamine, ähvardused, muust rahvusest Eesti kodanike nimetamine Kremli loodud vähkkasvajaks, teise nahavärviga inimeste kirjeldamine «õõnespuidust peadega», kellele tuleb «näidata ust», teistsuguse seksuaalsättumusega inimeste nimetamine «invaliidideks», kellelt tuleb valimisõigus ära võtta,» kirjutab Ilves.
«Et kohtunike pead veereksid, et avalik-õigusliku ringhäälingu ajakirjanikke «võetaks maha», ähvardus, et kui koalitsiooniläbirääkimised ebaõnnestuvad, siis korraldatakse rahutusi, millega võrreldes on Marrakechi miiting pühapäevane jalutuskäik,» nendib Ilves.
Ilvese sõnul ei suuda ta uskuda, et see kõik on Eestis võimalik.
Oma varasemas postituses märkis Ilves, et liberaalne demokraatia nagu seda Euroopas – ja ka palju laiemalt – tuntakse põhineb kolmel alustalal: vabad ja õiglased valimised esinduskogudesse, õigusriik ehk sõltumatu ehk mittepolitiseeritud kohtusüsteem, ning põhiseaduslikult tagatud inim- ja kodanikuõigused, poliitilised vabadused, kuhu lisandub ka võimude lahusus, läbipaistev valitsemine ja avatud ühiskond.
«Need alustalad on meie põhiseaduses selgelt fikseeritud. Veelgi olulisemalt, kuna teame oma ajaloost väga hästi, et õilsalt kõlaval põhiseadusel võib olla minimaalne seos tegelikkusega, siis Eestis on need põhimõtted juba 28 aastat erakordselt hästi toiminud, eriti võrreldes saatusekaaslastega, kes, nagu meie, kannatasid autoritaarsete ja totalitaarsete režiimide all,» tõdes Ilves.