Martin Helme: võim tähendab raha ja lnimeste liigutamise võimalust ja me kavatseme seda kasutada

Mart ja Martin Helme. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

EKRE esimees Mart Helme ja erakonna aseesimees Martin Helme kommenteerisid oma raadiosaates «Räägime asjast» eile avalikustatud koalitsioonilepet ning ütlesid, et kavandataval valitsusel on suured ambitsioonid.

«See ei ole peenhäälestuse valitsus, see on suurte ambitsioonidega valitsus ja ega vähemaga me sinna valitsusse minna ei tahtnud ka,» kommenteeris Martin Helme Keskerakonna, EKRE ja Isamaa loodavat võimuliitu. Ta tõi kolme erakonna võimalikust koalitsioonileppest välja kaks tema hinnangul kõige olulisemat saavutust, üks neist puudutab immigratsiooni alal sõlmitud kokkuleppeid ning teisena märkis ta ära üksmeelele jõudmise rahvaalgatuse kehtestamises.

Loe koalitsioonilepingut täismahus: «Mida lubab Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon korda saata?»

«Praktiliselt kõik, mis me tahtsime immigratsioonis, me saime. Me saime piirivalve taastamise, me saime tagasirände agentuuri, me saime illegaalse immigratsiooni vastase võitluse tõhustamise, me saime sisserände kvoodi erandite ülevaatamise, me saime selle kinnituse, et immigratsioon on ja jääb Eesti suveräänse kontolli alla, mingeid kvoote ei ole ega tule. Kõik need asjad on meil olemas. Saime kokkuleppe, et me hakkame väga intensiivselt tegelema renditööjõu piiramisega, mis toob meile aastas sisse 20 000 kuni 30 000 ukrainlast ja mis on tekitanud juba praegu meile nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid-rahvuslikke probleeme.»

Rahvaalgatuse seadustamise kohta ütles Martin Helme: «Me saame aru, et see on pikk protsess, see läheb läbi kahe riigikogu koosseisu, meil ei ole neid hääli, et teha põhiseaduse muudatust kuidagi kiiremini. Peame 51 häälega hakkama saama ja see tähendab kahes koosseisus, aga see muudab põhimõtteliselt Eesti demokraatia paradigmat.»

Mart Helme ütles, et tema paneks rahvaalgatuse seadustamise kokkuleppe tähtsuselt isegi esimesele kohale. «Jah, see on pikema vinnaga protsess, aga see on asi, mis muudab Eesti poliitilist süsteemi. See on asi, mis ometi hakkab ellu viima Eesti vabariigi põhiseadust, mis ütleb, et kõrgema võimu kandja on rahvas.»

Lisaks räägiti saates justiitsreformist, tee-ehitusest, eestikeelsele haridusele üleminekust ning aktsiisidest. Martin Helme, tulevane rahandusminister ütles, et aktsiiside teemal vaieldi koalitsiooniläbirääkimistel palju. «Kui Läti piirikaubanduse välja suretame ja kas või osaliselt Soome piirikaubanduse uuesti ellu äratame, siis see tähendab arvestatavat laekumiste suurenemist riigieelarvesse,» sõnas Martin Helme.

Mart Helme jätkas: «Meil käisid koalitsiooniläbirääkimistel rahandusministeeriumi esindajad, kes raiusid nagu rauda, et kui alandame aktsiise, siis riigieelarve laekumised järsult vähenevad. Ja nüüd tuli uudis, et täiesti üllatuslikult on aktsiisilaekumised järsult langenud. Ehk teiste sõnadega piirikaubandus on veelgi intensiivistunud, täpselt nii muide, nagu ütles konjunktuuriinstituut, kes erinevalt rahandusministeeriumist on oma prognoosidega pannud täppi.»

«Kui meile tullakse rääkima sellest, et aktsiiside langetamine tekitab maksuaugu, siis kes meile seda juttu räägivad? Need inimesed, kes tegid algse vea maksude liigutamise ja maksutagajärgede prognoosiga,» väitis Martin Helme. «Need, kes sisuliselt õigustavad enda möödapanekuid,» kommenteeris Mart Helme. «Kui rahandusministeeriumist ikkagi nii öeldakse, siis me nendega vaielda ei oska. Ma ei võta tõsiselt neid prognoose, mis on läinud nii mitu korda valesti,» lisas Martin Helme.

Samuti tuli saates jutuks ministriportfellide jaotus. Kohti, mida loodaval koalitsioonil ära jagada, oli Helmete sõnul ligi poolsada. Nii Martin kui Mart Helme ütlesid, et EKRE on rahul sellega, millised ministriportfellid erakond kavandatavas valituses endale sai.

Rahandusministri kandidaat Martin Helme ütles, et «rahandusministeerium näeb kõikide ministeeriumide eelarvete sisse». Martin Helme tõi esile kultuuriministeeriumit, haridusministeeriumit ning sotsiaalministeeriumit, kus käib tema sõnul «kultuurisõda». «Need on ministeeriumid, kelle rahakotis istub kõige rohkem sotside, reformierakondlaste, multikultitajate, immigratsioonipooldajate, pagulasabide, LGBT-laste kõikvõimalikke projektitajaid ja MTÜ-tajaid. Ühe pastakaliigutusega saaks võtta neilt rahastuse ära, kui oled minister, aga seda pastakat on natuke rohkem vaja liigutada läbi eelarveprotsessi, kui oled rahandusminister,» rääkis Martin Helme.

Mart Helme sõnul on vaja selgitada seda, et eelmine valitsus tegi ära riigi eelarvestrateegia, mis kehtib aastani 2022. «See tähendab seda, et meil on suhteliselt raske - ehkki mitte võimatu - hakata siin malenuppe ümber tõstma, hakata rahasid maha kratsima ja mingitele asjadele raha juurde panema. See on võimalik, aga nõuab juba koalitsioonisiseseid kokkuleppeid ja riigi eelarvestrateegia üldist muutmist. Mingi aeg, kuni me sisse elame, kuni me tankid kätte saame, peame sõitma selle eelarvestrateegiaga, mis meile ette on pandud,» rääkis Mart Helme. «Aga see tee ei ole lõputu, ühel hetkel hakkame meie rööpaid maha panema ja siis me saame teha juba väga põhimõttelisi uusi otsuseid ja ümbersuunamisi,» lisas ta.

Riigi eelarves on Helmete hinnangul «raiskamist, rumalat kulutamist, legaliseeritud korruptsiooni, omadele raha mängimist» sadade miljonite eurode ulatuses. «Raha on olemas, tuleb ära lõpetada maksumaksja lüpsmine, raiskamine ja pätsamine,» märkis Martin Helme. «Võim tähendab raha ja inimeste liigutamise võimalust ja me kavatseme seda kasutada,» ütles ta. Mart Helme lisas: «Meile tuleb kindlasti appi ka majanduslangus. Majanduslangus tähendab seda, et riigieelarvet tuleb hakata kokku tõmbama ja eks me siis vaatame, milliste puukide arvel me seda kokku tõmbame.»

Martin Helme ütles, et EKRE soovis loodavas valitsuses enda kätte saada ka haridusministri portfelli, see läks aga Keskerakonnale. «Kui küsida, et mis saab või ei saa sellest n-ö sooneutraalsuse õpetamisest lasteaedades ja koolides või kogu sellest lillast agendast, siis me kangesti tahtsime haridusministeeriumit enda kätte, aga seda me ei saanud. Aga on selge, et valitsuses, kus istume meie ja Isamaa, me kullipilguga vahime nende asjade peale ja ma loodan, et meil õnnestub mingid programmid ka ära surmata, mille hõlma all tassitakse lasteaedadesse sooneutraalsust ja mida kõike veel, aga mingisugust liberaalset edasimarssi meie koolides selle valitsuse ajal tulla ei saa.»

Martin Helme kommenteeris saates ka riigikogu spiikriks valitud Henn Põlluaasa intervjuud ETV «Esimeses stuudios». «Ta esines seal väga hästi, väga tasakaalukalt, väga ilusti rääkis ja kohati rääkis väga ilusti lollidele küsimustele tuimalt peale. Aga teiseks, mida saade edasi keris, seda rohkem ma sain aru, mis mulle meeldib. Ja mulle meeldib see, et meie parlamendi spiiker ei aja mingisugust roosat löga suust välja avatusest ja sallivusest, vaid räägib eesti rahvast, eesti rahvusest, meie huvidest, normaalsusest. Küll oli hea kuulata!»