:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2018/09/25/11444691t1hd20d.jpg)
Venemaa parlamendi alamkoja saadik Boris Tšernõšov soovib Eesti väljaheitmist ÜRO-st, tuues põhjenduseks vene keele tõrjumise Eesti koolidest.
Venemaa parlamendiliige soovib Eesti väljaviskamist ÜRO-st (31)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa Liberaal-Demokraatlikusse Parteisse (nõndanimetatud Zhirnovski partei) kuuluv Tšernõšov saatis neljapäeval kirja ÜRO peasekretärile António Guterresele ja kutsus teda üles algatama Eesti maailmaorganisatsioonist väljaheitmine, kirjutab Izvestija. Tšernõšov on riigiduuma haridus- ja teaduskomitee aseesimees.
«Palun teil arvata Eesti välja ÜRO koosseisust, kuna selle riigi juhtkond aitab oma tegevusega kaasa fašismi levikule maailmas ja genotsiidile venekeelsete elanike vastu, rääkimata venekeelsete inimeste õiguste rikkumisest,» viitas RIA Novosti saadiku kirjale.
«Kõik isikud, kes vihkavad venelasi ja vene kultuuri ning püüavad alandada ning jalge alla tallata maailma üht suurimat keel, võivad sattuda mitte ainult Haagi tribunali kohtupinki, vaid sattud kõige hirmsamasse kohtusse – ajaloo kohtusse,» ütles Tšernõšov agentuurile.
Lisaks tegi riigiduuma saadik oma kirjas ettepaneku, et ÜRO arutaks Eesti vastaste sanktsioonide kehtestamist.
Tšernõšov nimetas oma kirja ühe põhjusena Eesti riigipea Kersti Kaljulaidi neljapäeval riigikogu uue koosseisu ees peetud kõne. Kaljulaid viitas oma kõnes sellele, et puudulik eesti keele oskus toob kaasa sotsiaalse tõrjutuse.
«Kesine keeleoskus, sest meil ei ole ikka veel ainult eesti keeles toimivate lasteaedade ja koolide võrku, on siin üks põhitegureid. Pole mingi privileeg jääda keeletuks maal, kus töötatakse, olgu ajutiselt või alaliselt,» rääkis riigipea parlamendi avaistungil esinedes. «Kakskeelse koolisüsteemi tähtajatu jätkumine on ohuks eesti keele ja kultuuri kestmisele, ja see ei suurenda kuidagi Eesti riigi sidusust. Meil on üks riigikeel. On meie vastutus, et seda oskaks kõik lasteaiast kooli minejad, saati siis koolilõpetajad,» märkis Kaljulaid.
Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Eesti riigipea Kersti Kaljulaidi kohtumine on kavandatud 18. aprillile, mil Kaljulaid on töövisiidil Moskvas.
ÜRO põhikiri näeb ette, et riigi väljaarvamist saavad liikmesmaade esindajad arutada pärast seda, kui ÜRO Julgeolekunõukogu on teinud sellekohase ettepaneku ja viidanud liikmesriigi pidevatele ÜRO põhikirja rikkumistele.
Seni pole ühtegi liikmesriiki ÜRO-st välja heidetud, ehkki Iisrael on kaalunud sellekohase avalduse esitamist Iraani vastu.
Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid. Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus, mistõttu sageli ei suudeta üksmeelsete otsusteni jõuda.
ÜRO Julgeolekunõukogus on viis alalist liiget – Venemaa, Hiina, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Lisaks on nõukogus kümme mittealalist liiget, kes valitakse sinna kaheks aastaks. Mittealalise liikme staatust soovib saada ka Eesti aastateks 2020-2021.
ÜRO-s on 193 liikmesriiki, Eesti ühines maailmaorganisatsiooniga 17. septembril 1991, Nõukogude Liit ühines ÜRO-ga 1945. aastal ja selle lagunenud riigi õigusjärglane Venemaa sai liikmestaatuse 1992. aastal.