Mart Nuti sõnul peaks EKRE mõnda aega valitsusvastutust kandma

Mart Nutt Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond peaks vähemalt mõnda aega kandma valitsusvastutust, vastasel juhul võib see partei oma populaarsust ilma vastutuseta kasvatada, ütles veerand sajandit riigikogu erinevates koosseisudes olnud erakonda Isamaa kuuluv Mart Nutt saates «Otse Postimehest». 

«EKRE peaks mõne aja vältel valitsusvastutust kandma, kuid samas ma mõistan täiesti neid poliitilisi jõude, kes ei taha EKREga koos valitsuses olla. Mõnes mõttes on see tõehetk, kas EKRE suudab oma valijatele antud lubadusi ellu viia või mitte ja peab siis selle eest vastutama,» ütles Nutt. Tema sõnul peaks iga poliitiline jõud, kes saab parlamendivalimistel suhteliselt hea tulemuse, ka valitsusvastutust kandma.

«Muidu tekib olukord, kus see erakond kogu aeg suurendab oma populaarsust, aga ei vastuta mitte millegi eest,» sõnas Nutt. «Näiteks Rootsis ja Saksamaal ei ole EKRE-taolisi parteisid valitsusse võetud ja nende populaarsus on selle tulemusena tõusnud. Soomes seda tehti ja erakond Põlissoomlased (Soome rahvuslik ja konservatiivne partei – toim) läks lõhki. Nüüd nad koguvad taas jõudu, aga mulle siiski tundub, et Soome valik oli õige,» lisas poliitik.

Nuti sõnul vaatab ta huviga Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsusliidu kõnelusi. «See valitsus ei saa teha Eestile midagi erakordselt kahjulikku, pole võimalik, et see valitsus Eestit kuidagi demokraatiast taandaks. Peamine probleem, mis on tekkinud, on mainekahju. EKRE on omal ajal öelnud välja väga krõbedaid sõnumeid, mis paraku rahvusvahelises meedias ringlevad ja mida tagasi võtta ei saa,» rääkis Nutt.

Nuti sõnul saaks ükskõik millisel valitsusel olema väga raske ka siis, kui EKRE oleks opositsioonis. «Ma arvan, et EKRE meetodid opositsioonis ei oleks kõige konstruktiivsemad. Päris hästi ütles Mihhail Lotman: EKRE on valitsuses ohutum kui opositsioonis,» märkis Nutt.

Paljudes riigikogu koosseisudes põhiseaduskomisjoni kuulunud Nutt ei pea võimalikuks põhiseaduse muutmist kiirmenetluse või rahvahääletuse kaudu. «EKRE-l on siin suur huvi kahes asjas: presidendi otsevalimine ja rahvaalgatus, mis võib kaasa tuua olukorra, kus hästi manipuleerida oskav poliitiline jõud läheb otse rahvahääletusele ja lõpetab demokraatia. 1934. aastal täpselt sellise mudeli järgi Eestis demokraatia likvideeriti,» rääkis Nutt. «Ma ei ole kindel, et parlamendi kahes järjestikuses koosseisus on selline hulk inimesi, kes on valmis neid muudatusi põhiseadusesse tegema,» lisas ta.

Mart Nutt oli 1992. aastast alates viie järjestikuse riigikogu koosseisu liige, 2012-2014 oli ta riigikogu XII koosseisus asendusliige ja XIII koosseisus samuti asendusliige. Kõigis riigikogu koosseisudes on ta olnud põhiseaduskomisjoni liige.