Minister Sikkut: tähtis on kahju hüvitamine, mitte patsiendi solgutamine erinevate asutuste vahel

Riina Sikkut. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on lõpusirgel patsiendikindlustuse loomine, mis peaks inimest aitama võimaliku ravivea korral hüvitise saamisel. 

Postimees kirjutas täna, kuidas naine pidas Lõuna-Eesti haigla vea tõttu surnud isa pärast aasta otsa kirjavahetust terviseameti ja ravikvaliteedi komisjoniga, kuid selgus, et sellest suurt tolku pole. 

Aastaid on räägitud fondi loomisest, kust saaks inimesed ravivea puhul hüvitist taotleda, kuid riigikogusse pole sellesisuline eelnõu veel jõudnud. Sotsiaalministeeriumi esindajate sõnul ollakse täna sellele lähemal kui kunagi varem, sest käimas on viimased töörühmade kohtumised.

Asjaosaliste hinnangul oleneb uue seaduse sünd uue koalitsiooni poliitilisest tahtest. «Mul on siiras lootus, et antud teemat ei soovi keegi politiseerida ning uus riigikogu kiidab ekspertide poolt ja väga kaasava protsessi käigus loodud eelnõu heaks,» ütles tänane töö- ja terviseminister Riina Sikkut.

«Muidugi soovime me kõik, et arstiabi oleks kvaliteetne ja ravitulemus ootuspärane,» ütles Sikkut Postimehe loole kommentaariks. 

«Aga mitteootuspärase ravitulemuse puhul on tähtis kahju hüvitamine, mitte patsiendi solgutamine erinevate asutuste vahel, lõpuks kohtusse suunamine ja talle kellegi süü tõendamise kohustuse panemine,» lausus ta. Sikkuti sõnul muudaks patsiendikindluse loomine olukorra paremaks. 

Täna Postimehes kajastatud loos keeldub haigla ravikvaliteedi komisjoni otsusest hoolimata viga tunnistamast. Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask soovitas lähedastel kohtusse pöörduda, sest «eks siis kohus otsustab, kellel on õigus».

Eesti Arstide Liidu tegevjuht Katrin Rehemaa pole samuti tänase olukorraga rahul, sest eksimuse tunnistamine võib arstile kaasa tuua kriminaalkaristuse ja suure rahalise kahjunõude. Kui kohus nii otsustab, saab arsti vangi panna.

«Arstid soovivad, et uus süsteem seda muudaks. Raviasutused püüavad pigem patsiendiga või omastega kokku leppida ja hüvitist maksta, et vältida pikki kohtumenetlusi ja avalikku halvakspanu,» ütles ta.

Sikkuti sõnul on keeruline saavutada hoiaku muutust - anda teada oma töös esinenud ohutusjuhtumitest. «Teada antud juhtumiga võib tervishoiutöötaja vastu kohtusse minna, kuigi vaja oleks hoopis koolitust, nõustamist, psühholoogilist tuge või raviprotsessi parandamist,» ütles ta.

Ministri sõnul prognoositakse Soome kogemusele tuginedes patsiendikindlustuse aastaseks kuluks ligikaudu neli miljonit eurot. Kindlustusmakseid maksavad haiglad ja teised raviasutused, see arvestatakse teenusehindadesse ja kaetakse riiklikult. Patsient kulu kandma ei pea. Järgmise aasta riigieelarvesse on summa juba esitatud.

Koos tervishoiuasutuste mittesüülise vastutuskindlustusega (seda nimetatakse patsiendikindlustuseks) loodaks Sikkuti sõnul ka ravivigade ja patsiendi ohujuhtumite registreerimise süsteem. «Uues süsteemis ei otsitaks süüdlasi, vaid juhtunu põhjusi.»