Mart Nutt: Ukraina kogemus näitas presidendi otsevalimiste pahupoolt

Ukraina presidendivalimiste esimene voor näitas otsevalimiste süsteemi pahupooli, ütles valimistel OSCE Parlamentaarse Assamblee vaatlejana osalenud erakonna Isamaa liige Mart Nutt kolmapäeval saates «Otse Postimehest».

Nuti sõnul on otsevalimiste puhul probleemiks see, kui kaks kandidaati saavad väga lähedase häältetulemuse. «Siis jääbki õhku kahtlus, kas hääli ei kallutatud kuidagi ühe presidendikandidaadi kasuks ja võimaliku presidendi legitiimsuses kaheldakse lõpuni,» märkis Nutt. «Teiseks ei valita otsevalimiste puhul tihti mitte nende omaduste järgi, mida kandidaadilt riigi huvides tegustemiseks tuleks eeldada, vaid valitakse tihti mingite muude ja näiliste tunnuste järgi,» lisas ta.

Nutt viitas sellele, et Ukraina presidendivalimiste esimeses voorus kogus igasuguse poliitilise kogemuseta näitleja ja koomik Volodõmõr Zelenski ligi 30 protsenti ja praegune president Petro Porošenko ligi 16 protsenti häältest. Kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel toimub teine valimisvoor 21. aprillil. 

Zelenski puhul on ju välja toodud, et enam hääli saigi esimeses voorus kandidaat, kes mängis komöödiasarjas presidenti. «Osad valijad ilmselt mõtlesid nalja teha. Siin võiks tõmmata paraleeli Brexitiga, sest ei osatud ette näha, mida see kaasa toob. Zelenski puhul mitte keegi täpselt ei tea, mida ta tegema hakkab,» rääkis Nutt. «Tal ei ole mingit programmi ja ta on lubanud kokku kogu taevamanna. Ukraina olusid vähegi tundev inimene saab aru, et selline president ei saaks täita ühte protsentigi oma lubadustest. Kui Zelenskist saab president, on pettumus väga valus,» lisas poliitik.

Nuti sõnul on ka Porošenkol probleeme, näiteks on teda süüdistatud korruptsioonis ning Ukraina ühe rikkama inimesena on ta ise üks oligarhidest, kellel on soovi korral võimalus jõukuse ja administratiivse võimu abil valimisi mõjutada. «Ma puutusin Ukrainas kokku mitme parlamendisaadiku ja krimmitatarlaste esindajatega, kes kõik kinnitasid, et puudustele vaatamata oleks Porošenko kõikide kandidaatide seast parim valik. On täiesti võimalik, et Ukraina valijad saavad teises voorus aru, et nalja ei ole enam mõtet teha,» sõnas Nutt.

Valimisi Kiievis ja Bila Tserkvas vaadelnud Nutt ütles, et valimispettusi ta ei avastanud, kuid nägi pisirikkumisi. Ta tõi näiteks ühe Kiievi valimisjaoskonna, mis avati 20 minutit pärast ette nähtud kella 8 hommikul. «See oli rikkumine, sest inimesed ootasid ja muutusid närviliseks ning kartsid, et nad ei saagi valida. Üldiselt peetakse rikkumiseks ka seda, kui valimisjaoskonna ruumides on politseinikud. Ukrainas olid mitmetes jaoskondades politseinikud kohal, aga seda, kas see võis kuidagi mõjutada valimistulemust, ma kinnitada ei saa. Pigem mitte, sest inimesed läksid oma sedeliga hääletuskabiini ja tegid seal märke,» kirjeldas Nutt.

Poliitiku sõnul häiris teda ka Ukraina valimisseadusest tulenev kohustus, et häälte lugemise ajal ei tohi keegi jaoskonda tulla või sealt lahkuda. «Sellest, et sisse ei lasta, ma saan aru. Aga kui välja ei lasta, siis see võiks mõne inimese terviserikke puhul osutuda probleemiks, kuna ta ei saaks isegi meditsiinilist abi. Ju on selline kord seotud hirmuga, et keegi toob sedeleid jaoskonda juurde või viib neid sealt ära,» lausus Nutt.

Tema sõnul tehti niimoodi ühtedel Aserbaidžaani valimistel. «Valimiskast avati, keegi kallas sinna terve hulga sedeleid juurde ja siis läks kakluseks,» kirjeldas sõnas Nutt. 

Nutt nimetas Ukraina ühe suurema probleemina lokkavat korruptsiooni. «Korruptsioon ja häälte ostmine on ühe medali kaks külge. Korruptsioon tähendab seda, et küllaltki väike grupp oligarhhe võib oma varanduse kaudu poliitilisi protsesse mõjutada ja Ukrainas see kahtlemata niimoodi toimub,» rääkis Nutt. «Lihtlabast häälteostmist Ukrainas ilmselt suures ulatuses ei toimu. Aga need probleemid, kus mõjutatakse kandidaate ja rahastatakse väljaspool ametlikke kanaleid teisi kandidaate, on kindlasti olemas,» lisas ta.

Nuti sõnul on Ukraina valimiste puhul probleemiks ka see, et puuduavd usaldusväärsed andmed elanike arvu kohta, mis võib tähendada mõnede inimeste sattumist valimisnimekirja, kes enam Ukrainas ei ela, ja mõnede teiste alaliste elanike nimekirjadest väljajäämist. «Viimased enam-vähem usaldusväärsed rahvaloenduse Ukrainas toimusid nõukogude ajal ja 1989 oli Ukraina rahvaarv veidi üle 50 miljoni. Praegu on Ukraina elanike arv ilmselt veidi üle 40 miljoni,» märkis Nutt. «Ukrainast on väga palju inimesi läinud alaliselt ära, paljud on lahkunud välismaale tööle, elanikud on ümber paiknenud okupeeritud Krimmist ja ida-aladelt. Näiteks keegi täpselt ei tea, kui palju on Kiievis elanikke. Varasemate rahvaloenduste järgi elas pealinnas kolm miljonit inimest, praegu räägitakse juba kuuest miljonist,» lisas ta.

Nuti sõnul on kohalikud elanikud Ukraina tuleviku suhtes üsna pessimistlikud.

«Pettumust suurendab korruptsioon ja inimesed saavad aru, et korruptsioon on nende vaesuse põhjuseks. Kiievis on keskmine kuupalk umbes 300 eurot, maapiirkondades võib see olla ka sada eurot, lisaks on kõrge tööpuudus. Need on põhjused, miks paljud ukrainlased on oma riigist lahkunud,» sõnas Nutt.