:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2016/09/21/5867119t1head6.jpg)
Poliitilist terminit «liberalism» kasutatakse Eestis selle tegelikust tähendusest erinevalt ning «liberaalsusega» rünnatakse oma poliitilisi vastaseid, märkisid raadio Kuku saate «Olukorrast ajakirjanduses» juhid Janek Luts ja Rein Lang.
«Olukorrast ajakirjanduses»: liberalismi mõiste on Eestis devalveerumas (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaadates nädalavahetusele tagasi, siis käiakse sõnaga «liberaalid» täiesti vabalt ümber, küll on süüdi vasakliberaalid ja nüüd ka paremliberaalid. Mõnede rühmade jaoks on sõna «liberaalne» termin, millega mobiliseerida kedagi oma vastaste vastu,» rääkis Luts.
Langi sõnul ei meeldi avatud maailma filosoofia väga paljudele, kes tahaksid oma asja ajada. «See, kes ajab oma asja mustalt ja maksab kusagil lihatsehhis mustalt palka, pole ju huvitatud sellest, et ajakirjandus pääseb ligi kõigile andmetele, ja et ta on kohustatud oma tegevusest ühiskonnale aru andma,» märkis ta.
Lang ütles, et Euroopa Liidus on liberaalid ise selle filosoofia rünnakutele kaasa aidanud. «Kuna ei ole tõelist liberaalset jõudu, siis sellele vastumõjuks on imelik pruun löga ning see sobib juhitud demokraatia apologeetidele,» rääkis Lang. «Liberaalne demokraatia põhineb maailmavaadete ausal võistlusel, kõik maailmavaated, mis ei propageeri näiteks inimeste tapmist, on esindatud ja õigustatud oma vaateid levitama ja valimistel osalema,» lisas ta.
Langi sõnul on just liberaalselt mõtlevad inimesed koostanud enamuste maailma edukate riikide põhiseadused. «Sellega ei ole mitmed Eestis rahul ja tahaksid nüüd konstitutsiooni ümber kirjutada. Selle protsessi juures ei ole kõige hirmutavam mitte see, kui keegi paneb kaabu varna ja hakkab ajama mingisugust segast juttu pensionisambast, vaid kõige hirmutavam on see, et tahetakse avada tänane põhiseadus. See viib päris kindlasti 1930-ndate aastate sündmusteni,» ütles Lang.
Tema sõnul jääb Eesti tänases poliitilises pseudodebatis pinnale hüsteeria ja karjumine, et minuga ei ole arvestatud. «Kui sellises olukorras loovutada kellelegi kuldvõtmeke, milleks on 50 000 toetusallkirjaga erinevate küsimuste rahvahääletusele panemiseks, siis tähendab see permanentset keemist, vastandumist, viha ja vaenu,» märkis Lang.