Video: president Kaljulaid läbis uutel radadel kulgenud Scoutsrännaku

Scoutsrännak. Illustreeriv foto. Foto: Kaitseväe peastaap

Scoutspataljoni taasloomise aastapäevale ning kaitseväe veteranidele pühendatud traditsiooniline Scoutsrännak kulges esmakordselt uutel radadel ning kokku osales rännakul üle 1300 võistleja, teiste hulgas Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid.

«Tänane start on minu jaoks tore viis olla koos kaitseväelaste ja kaitseliitlastega ning seeläbi tähistada seda, et Eesti liitumisest NATO-ga täitub 15 aastat,» ütles Kaljulaid, kellele seesugusel rännakul osalemine oli esmakordne kogemus.

Peamiselt kaitseväe keskpolügoonil, kuid ka seda ümbritsevatel maa-aladel kulgenud ligi 30 kilomeetri pikkuse rännaku läbimiseks oli võistlejatel aega kaheksa tundi. Kaitseväelastel ja jõustruktuuri esindajatel kuulus varustuse hulka teenistusrelv ja kümne kilogrammi raskune seljakott, samuti pidid nad läbima rännaku välivormis. Teised osalejad kandsid 15 kilogrammi raskust seljakotti. Neil, kel soov rännak emotsiooni pärast läbida, oli võimalik seda teha ka raskust kandmata. 

Uue raja lõpetas esimesena Rain Seepõld, kes osales ilma relvata ehk kategoorias Vorm 2 ning tema lõpuajaks oli 2 tundi ja 33 minutit.

Kaitseväe vormis ning relvaga lõpetas esimesena Tartu maleva kaitseliitlane Indrek Roos. «Rada oli huvitav ja väljakutseid pakkuv, oli eriilmselist maastikku, erinevaid pinnavorme ning kokkuvõttes võib öelda, et tegemist oli huvitava rajaga,» ütles Roos, kes on Scoutsrännakul osalenud mitmeid kordi, kuid seni lõpetanud enamasti neljandana.

Vormikandjate arvestuses saavutas teise koha Steven Rehelem, kes esindas politseinikke ning kolmandana finišeeris Ilon Sikora. Vorm 2 arvestuses jõudis teisele kohale Rauno Tiks ning kolmandale Andres Palsi.

Kõiki võistlejaid, kes lõpetasid rännaku vähem kui nelja tunniga, autasustasid korraldajad medaliga. Lisaks said esimesed 100 vormi ja relvaga lõpetanud osalejat Scoutspataljoni embleemiga t-särgid. 1300 rännakul osalenud võistleja seas oli nii kaitseväelasi, liitlasi, kaitseliitlasi, politsei- ja piirivalveameti, vanglaameti ja teiste jõustruktuuride teenistujaid, riigikaitseõpetuse õpilasi kui ka tsiviilisikuid.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus kuuluv professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.