/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/11/12/11566644t1h76d1.jpg)
Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis reedel prokuratuuri üldkogul Paides, et prokuratuur on tõhusa tööga saatnud kurjategiajtele sõnumi, et «puutumatuid» ei ole.
Riigi peaprokurör: kurjategijad on saanud sõnumi, et «puutumatuid» ei ole (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perlingu sõnul on prokuratuur seadnud eesmärkideks korduvkuritegevuse vähendamise, koostöö oma ala parimatega, et kriminaalmenetlused oleksid kiired, samuti kannatanutele toe pakkumine ning neljas strateegiline eesmärk on prokuratuur ise – atraktiivse tööandjana.
«Kolm märksõna, millest prokuratuur lähtub korduvkuritegevuse vältimisel on õiged sihid, pidev ja erinevatel tasanditel toimuv prioritiseerimine ning personaliseeritus,» märkis Perling.
Perlingu sõnul sõltub kuritegevusevastase võitluse tulemus prokuratuuri valitud vahenditest ja sellest, kas prokuratuur tegeleb õigete asjade ning valdkondadega.
«Meie valikud väljenduvad inimeste turvatundes ja usaldusest õigussüsteemi. Ühiste eesmärkide seadmine ja igapäevane koostöö uurimisasutustega sihtmärkide ning tegevuste osas on toonud häid tulemusi. Oleme saatnud kurjategijatele sõnumi, et «puutumatuid» ei ole,» tõdes ta.
Perling kiitis prokuröre eelmise aasta töö eest, kus nad on õigusemõistmiseks kohtu ette saatnud kuritegelikke ühendusi, kelle tegevus on jõudnud aastatega juba peaaegu legaalsesse ärisse, riigireetureid, pedofiile, kelle tegevuse kirjeldamine ei kannata sõnades väjendamist, tapjaid, kelle tabamine on olnud eriti keerulise tõsielu pusle lahendamine. «Need näited räägivad uurimisasutuste ja prokuröride suurepärasest koostööst, prokuröride «pardal olemisest» ja strateegilisest kaasamõtlemisest,» ütles Perling.
Peaprokuröri kinnitusel on läbi viidud menetlused, olgu selleks organiseeritud kuritegevus, korruptsioon või raske narkokuritegevus, vaieldamatult avaldanud mõju sellele kuriteoliigile.
«Kui peidetud kuritegevuse puhul on mõju suurim just siis, kui sihtmärgid ja valdkonnad on õigesti valitud, siis tavakuritegevuse puhul on mõju puhul oluliseks nii menetluskiirus, menetluse läbiviimise optimaalsus kui ka prokuröri poolt kohtusaalis küsitud karistus,» ütles ta.
2018. aastal registreeriti 27 000 kuritegu ning lõplik menetlusotsus võeti vastu enam kui 10 000 inimese osas, vara toodi menetlustega tagasi 5,3 miljoni euro ulatuses.