Martin Helme soovib «kallutatud» ajakirjanike eetrist maha võtmist

Martin Helme. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Martin Helme, kes kuulub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esindajana rahvusringhäälingu nõukokku, saatis nõukogu liikmetele kirja, kus soovib «kallutatud» ajakirjanike eetrist maha võtmist. 

Ringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann ütles Postimehele, et ta on kirja näinud ning 9. aprillil toimub ka nõukogu kohtumine. Veidemann lisas, et igal nõukogu liikmel on õigus esitada päevakorra suhtes ettepanekuid ja Helme ettepanek on juba tuleval nädalal päevakorras. 

Eesti Rahvusringhäälingu nõukokku kuulub neli asjatundjat ja igast riigikogu fraktsioonist üks esindaja. Kuigi kiri lekkis meediasse, polnud Postimehega suhelnud nõukogu liikmed nõus Helme pöördumist jagama. 

Vabaerakonna fraktsiooni esindaja Krista Aru vastas Postimehele, et nõukogus on ajakirjanduse kallutatusest räägitud neil kordadel, kui on kuulatud eetikanõuniku ülevaadet ja aruannet. «Vahel ikka on keegi kuulajatest-vaatajatest tajunud kallutatust ja siis on ERRi eetikanõunik asjaga tegelenud. Nõukogu on olnud informeeritud,» kommenteeris Aru. 

«Poliitikul ega kellelgi teisel pole demokraatlikus riigis õigust arvamuse eest karistada. See ei kuulu demokraatiaga kokku,» kommenteeris ta Martin Helme saadetud kirjas sisaldavaid karistusmeetmeid. 

Krista Aru ei leia, et ERRi ajakirjanikud oleksid «kallutatud,» ent vahel paistab välja ajakirjaniku isiklik eelistus. «See on pigem professionaalsuse küsimus.» 

Vabaerakonna fraktsiooni esindaja arvates piiri ja tunnetuse professionaalsus, millele eelneb haridus ja töö. Aru arvates teevad ajakirjanikud natuke vähe nõndanimetatud musta tööd ning see kahandab nende usaldusväärsust, sest lubab lasta välja paista ka isiklikul eelistusel ja hinnangul. «Kriitilised küsimused peavad olema, aga nende tase peab parem olema,» ütles Krista Aru.  

Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marika Tuus-Laul ütles, et nõustub osaliselt Martin Helme kirjaga. «Kui ma vaatan, kuidas Priit Kuusk tegi intervjuud peaministri Jüri Ratasega, siis see oli ikkagi väga inetu, selline klähviv ja pealehüppav. Täiesti ebsoliidne,» kommenteeris ta ja lisas, et neil on ajakirjaniku intervjueerimise stiil ka varem nõukogus jutuks olnud. Samuti tõi Tuus-Laul välja Johannes Tralla intervjuud Mihhail Kõlvartiga. «Hüppab vahele ja segab,» kirjeldas Tuus-Laul. «See on teadlik segamine.»

Nõukogusse kuuluv Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa) jäi kirja kommenteerides napisõnaliseks. «Nõukogu liikmed saavad teha ettepanekuid päevakorra täiendamise osas,» märkis ta. «Kui ettepanek on saabunud, siis arutame.» 

Paavo Nõgene, kes kuulub ka ringhäälingu nõukokku, ei tea milliseid olukordi Martin Helme mõtleb. «Kahjuks ei oska öelda milliseid konkreetseid olukordi härra Helme silmas peab, et teema tõstatas, seega hinnangut anda ei saa. Mina isiklikult hindan kõrgelt Eesti Rahvusringhäälingus töötavate professionaalide tööd, operaatoritest ajakirjanikeni,» lausus Nõgene. 

ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk ütles, et nõunikuna saab ta vastata vaid konkreetsetele etteheidetele, mitte üldsõnalisele kriitikale. «Sellise üldise jutu taustal ei ole üldse asjakohane rääkida mingist ajakirjanike karistamisest, eriti kui selle mõttega mängib riigikogu liige,» sõnas Tammerk ja lisas, et on juhtinud ERRis tähelepanu sellele, et tormilisel poliitikamuutuste ajal on vaja säilitada erapooletus. «Mõnede intervjuude stiil on tekitanud küsimusi, kas ERR peab kinni erapooletuse põhimõttest,» märkis Tammerk. Kogu valimisjärgset perioodi vaadates ei ole aga sugugi alust öelda, et ERRi kajastus on tasakaalust väljas, lisas ta.

Ka Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor ja ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar ütles, et see ei ole poliitiku otsustada, milline ajakirjanik sobib tööks ja milline mitte. «See on toimetuse autonoomia küsimus,» sõnas ta. Raudsaare sõnul ei piisa Martin Helme kirjast, kus ei ole täpselt esile tõstetud saated ja selles ka täpsed episoodid. «Ta peab täpselt ütlema,» ütles Raudsaar ja lisas, et praeguseks tundub see kõik lihtsalt maitsena.

Raudsaar ütles, et ei ole poliitikute asi öelda, kes tuleks eetrist maha võtta. «Mis ei tähenda, et kriitikat ei tohi teha, tuleb küll teha, see teeb ajakirjandust paremaks. Aga kriitika põhjal teevad järeldusi toimetuste organisatsioonid ise ja nad ise otsustavad, keda ja kui palju eetrisse lasevad ja mis seal saab,» märkis Mart Raudsaar. 

Tallinna Ülikooli ajakirjandusõppejõud Barbi Pilvre leiab, et Martin Helme moodus sekkuda ERRi tegevusse pole õige. «Eestis on vaba, sõltumatu ajakirjandus ja poliitikutel pole õigust sekkuda ERRi tegevusse sellisel viisil, nagu seda tegi Martin Helme,» sõnas Pilvre.

Tema arvates väärib analüüsi mõne erapooletu institutsiooni poolt üleüldiselt see, kuidas meedia, sealhulgas ka ERR on koalitsiooniläbirääkimisi kujutanud. Pilvre arvates ei tasu  unustada, et on tulemas europarlamendi valimised ja praegu ristub ja põrkub avalikkuses mitmeid erinevaid poliitilisi huvisid. 

«Ajakirjandusele on olemuslik konfliktsust otsida ja võimendada, seda ei saa ette heita ERRile, kuigi ERRi roll Eesti meediamaastikul on eriline ja reguleeritud eraldi seadusega,» ütles Barbi Pilvre. 

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles ERRi uudisteportaalile, et tema ei näe ühtegi ringhäälingu ajakirjanikku, keda tuleks eetrist maha võtta. «Ma ei näe ühtegi, kes tuleks kõrvaldada ja see ei ole ka poliitikute öelda. Ma lähtun lihtsast põhimõttest, et see on nelja võimu tasakaal,» ütles Jüri Ratas. 

«Ma arvan, et poliitikul pole õigust mitte ühtegi ajakirjanikku eetrist maha võtta või öelda, et ta ei saa seal töötada,» kommenteeris Jüri Ratas Martin Helme kirja. 

Keskerakonna juhatuse liige Janek Mäggi kommenteeris Postimehele, et pressivabadus on demokraatias ainuõige. «2018. aastal on organisatsioon Piirideta Reporterid reastanud Eesti ajakirjandusvabaduses maailma kaheteistkümnendaks. Pressivabadus on ja jääb oluliseks demokraatia instrumendiks,» lausus Mäggi.

«Nii, nagu ajakirjandus ei saa otsustada, kes võib teha poliitikat, ei saa poliitik öelda, milline ajakirjanik võib olla eetris,» sõnas Mäggi ja lisas, et kui ringhäälingunõukogu liige peab ajakirjanike kallutatuse küsimuse arutamist oluliseks ning vajalikuks, siis nõukogul on õigus ja kohustus pöördumist arutada. 

«See, milline saab olema nõukogu järeldus, on aga iseküsimus ning lõppkokkuvõttes nende pädevuses,» kommenteeris Janek Mäggi.