Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/03/12/13003679t1hbad8.jpg)
/nginx/o/2019/03/27/11900691t1h400a.jpg)
Seitsmekümnendate aastate stereosüsteeme müüakse veebikuulutustes, tegutsevad «organid» – vastavad kauplused. Kodudesse muretsetakse klassikalisi audioseadmeid nii kuulamiseks kui ka sisekujunduseks. Need on huvitavad, väärikad ja kallid asjad.
«On hetki,» kõlab Georg Otsa laul sumedalt Tallinna Paldiski maantee vanastereote poes Hificlassic. 1970. aastate tippgrammofonil Rotel keerleb kunagise Nõukogude Liidu firma Meloodia monoplaat, helivõimendi kaubamärk on McIntosh. Riiulitel on võimendid, vinüülplaadimängijad, põrandal kõlarid eelmisest sajandist. Kas vanakraamipood?
«70ndate ajastu meeldib audiofiilidele, see oli võimendite ja ressiiverite ehitamise kuldajastu. Samuti 80ndad. Siis katsuti teha paremat ja kallimat tehnikat, üksteist kvaliteediga üle trumbata. 90ndatel algas digitaalajastu, vinüülplaadid visati minema ning soe ja pehme sound kadus ära,» räägib 18 aastat vanastereotega tegelenud Rein Känd.