/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/01/19/4888045t1hb313.jpg)
Riigikohus jättis kolmapäeval rahuldamata politseiniku tapmise eest eluaegset vanglakaristust kandva Romeo Kalda valimiskaebuse, milles ta ei olnud rahul, et tal ei õnnestunud riigikogu valimistel kandideerida ja hääletada.
Politseinikutapja Romeo Kalda tahtis riigikogusse kandideerida (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalda palus vabariigi valimiskomisjonile esitatud kaebuses tuvastada, et tänavused riigikogu valimised olid ebaseaduslikud, kuna vangistuses viibivad isikud ei saanud valimistel kandideerida ja hääletada ning taotles valimistulemuste ebaseaduslikuks kuulutamist, valimistulemuste välja kuulutamata jätmist ja kordushääletuse korraldamist.
Lisaks taotles Kalda, et vabariigi valimiskomisjon tunnistaks kehtetuks Märjamaa vallasekretäri vastuse, millega vallasekretär keeldus tema valijate nimekirja kandmisest.
Vabariigi valimiskomisjon jättis Kalda kaebuse läbi vaatamata, mistõttu ta pöördus riigikohtusse.
Kolleegiumi hinnangul on vabariigi valimiskomisjon oma otsuses õigesti selgitanud, et riigikogu valimise seaduse kohaselt ei ole valijate arvestuse toimingud valimiskorralduse toimingud, mistõttu ei toimu nende vaidluste lahendamine valimiskaebuste menetluse korras.
Nii oli riigikohtu kinnitusel Kaldal õigus vaidlustada tema valijate nimekirja kandmisest keeldumine halduskohtus, kuid Kalda seda võimalust ei kasutanud.
Sarnaselt olnuks Kaldal võimalus esitada kandideerimisavaldus riigikogu valimistel kandideerimiseks erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina ning vaidlustada riigikohtus vajadusel vabariigi valimiskomisjoni otsus kandidaadi registreerimata jätmise kohta, kuid ka seda õiguskaitsevõimalust ta ei kasutanud.
Seega ei riku vabariigi valimiskomisjoni vaidlusalune otsus Kalda väidetavat õigust riigikogu 2019. aasta valimistel kandideerida ja valida ning seetõttu jättis riigikohus tema kaebuse rahuldamata.
Kalda sai politseiniku tapmise eest 1996. aastal surmanuhtluse, kuid Tallinna ringkonnakohus asendas selle 1997. aasta veebruaris jõustunud kriminaalkoodeksi muudatuse järel eluaegse vanglakaristusega.
Süüdistuse järgi haavas Kalda 1996. aasta 27. aprilli öösel tulevahetuses surmavalt teda korterivarguse järel jälitanud Lasnamäe politseikomissari Mart Laant.
Kalda oli hiljem kohtu all ka niinimetatud Murru vangla süüasjas, kus ta mõisteti süüdi mõrvale ässitamises ja piinamises ning talle mõistetud kaheksa-aastane vanglakaristus loeti kaetuks tema eluaegse vangistusega.