:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/20/11880227t1h36b2.jpg)
Siseministeerium saadab selle nädala jooksul ligi miljonile Eesti inimesele e-kirja, milles kutsub varuma koju piisavas koguses toitu ja muud vajalikku, et elada üle nädalane kriis.
Siseministeerium kutsub e-kirjaga ligi miljonit inimest varuma toitu ja tikke (21)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas oled mõelnud, kuidas saad hakkama, kui Eestit tabab ootamatu õnnetus või looduskatastroof? On Sul koju varutud piisavalt toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et üle elada nädalane kriis?» küsib ministeerium inimestele saadetud kirjas.
Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Jürgen Klemm selgitas, et e-kirjad jõuavad nendele aadressidele, mis on võetud rahvastikuregistri andmebaasist. Iga inimese kohta võetakse registrist üks e-kirja aadress, mis on baasi lisatud kõige viimasena. Enamasti on inimesed neid aadresse kasutanud suheldes kas politsei- ja piirivalveameti, maanteeameti või maksu- ja tolliametiga.
Kokku saadab siseministeerium e-kirja 909 270 inimesele. Kirjade saatmine käib 100 000 kaupa. Teavituskirjade saatmist alustati neljapäeval 21. märtsil.
«Reede keskpäeva seisuga on välja saadetud umbes 450 000 e-kirja. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis kõik kirjad jõuavad õigete aadressideni selle nädala jooksul,» ütles Klemm.
Siseministeerium ja päästeamet alustasid sellel nädalal kampaaniat, et õhutada inimesi olema võimalikeks ettetulevateks kriisideks valmis ja varuma koju piisav varu, mis võimaldaks saada iseseisvalt hakkama vähemalt nädal aega.
Siseministeerium tõdeb inimestele saadetud kirjades, et Eesti on turvaline koht, kus elada, kuid paraku juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid.
«Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal. Sellises olukorras võib abi Sinuni jõuda palju aeglasemalt kui tavaliselt. Igaüks meist saab teha ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda,» seisab siseministeeriumi kirjas.
Ministeeriumi teatel on Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus leida end kriisist, mille on põhjustanud erakordselt halb ilm.
Nii juhtus 2005. aastal, kui Pärnut tabas ulatuslik üleujutus või kui Padaorus jäid 2010. aastal sajad inimesed mitmeks päevaks autodesse lumevangi. Kriisiolukorra võib tekitada ka ulatuslik tehniline rike. Näiteks, tänavu jaanuaris jäi kogu Saaremaa tundideks elektrita – katkes telefoniside ja internet, pangaautomaadid ei töötanud, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid kütte ja veeta.
Lisainfot kriisiks valmistumiseks saab internetist aadressilt www.kriis.ee . Siseministeerium soovitab nutitelefonide omanikel laadida alla naiskodukaitse rakendus, kust saab vajalikke näpunäiteid kriisideks valmisolekuks.