:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11883602t1he3f2.jpg)
Sel nädalal määras Harju maakohus ebaseaduslikult võltsdokumentidega veebruaris Eestisse saabunud kolm nigeerlast väljasaatmisele. Mehed olid võltsdokumentidega saabunud Tallinna lennujaama. Selgub, et ainuüksi möödunud aastal peatati Tallinna lennujaamas ligi pooltuhat inimest, kes üritasid lennujaama kaudu riiki pääseda. Kokku üritas sama aja jooksul ebaseaduslikult Eestisse pääseda üle 1000 inimese. Enim ebaseaduslikult Eestisse tulla üritajaid on Ukrainast, Venemaalt ja Moldovast.
Kuigi katseid lennujaama kaudu ebaseaduslikult riiki pääseda on märkimisväärselt, siis neid, mis päriselt õnnestuvad ehk ebaseaduslikke piiriületusi, üldjuhul ei ole, selgitas Tallinna piiripunkti juht Raavo Järva.
«Ebaseaduslik piiriületus tähendab ilma piirikontrollita riiki sisenemist, mis on levinum ikkagi maismaapiiril. Lennujaamas tähendaks see näiteks lennujaama terminalist väljumist ilma piirikontrolli tulemata ning sellised juhtumid on väga harvad,» sõnas Järva.
Küll aga tuvastatakse lennujaamas ebaseadusliku sisserände katseid, kus lennukilt tuleb inimene, kellel tegelikult Eestis ega Schengeni alal viibimise õigust ei ole. Selliseid juhtumeid avastati mullu lennujaamas ligi pooltuhat. Üldjuhul neid inimesi üldse riiki ei lubata.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
«Tuleb tähele panna, et Schengeni-siseste lendude puhul toimub piirikontroll pisteliselt ning kõigi kolmandatest riikidest pärit inimeste dokumente ei kontrollita. Schengeni-väliste lendude puhul tuleb kõigil reisijail piirivalvurile dokumente näidata ning enamik ebaseadusliku sisserände juhtumitest avastatakse just nende lendude puhul,» selgitas Järva.
Üha rohkem on ebaseadusliku rände juhtumid seotud välismaalastega, kes tahavad Eestis töötada. Nimelt on mitmete riikide jaoks Eesti töörände sihtriik ning mida rohkem välismaalasi siin töötab, seda rohkem proovitakse ka tööd teha.
«Ukraina, Moldova ja Gruusia päritolu reisijate puhul ongi peamine probleem see, et viisavabalt siia reisides otsitakse tegelikult tööd, aga selleks pole luba taotletud. Gruusia puhul on osade inimeste Eestisse tulemise tegelik eesmärk ka siit edasi teistesse Euroopa riikidesse liikumine,» sõnas Järva.
Kui rääkida dokumendi võltsimisest, võib enamikule ilmselt esimese mõttena joonistuda silme ette võltsijate meisterdatud omalooming. Järva sõnul on enamik juhtudel lood hoopis teistmoodi. «Enamik lennujaamas avastatud võltsitud dokumentide juhtumeid ei ole sellised, kus inimene esitab piirikontrollis täiesti võltsitud passi või ID-kaardi. Küll on juhtumeid, kus kasutatakse kas teise inimese legaalseid dokumente või on legaalses passis võltsitud piirikontrolli templeid selleks, et näidata lubatud viibimisaega pikemana. Samuti on juhtumeid, kus avastame võltsitud dokumendi inimeste asjade seast – näiteks reisija pildiga juhiluba, millel on teise isiku andmed.»
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
Tallinna piiripunkti juhi sõnul mõjutab piirivalve tööd lennujaamas uute otselendude avamine kolmandatest riikidest ning suurem välismaiste töötajate arv Eestis. Piirikontrolli erisuseks lennujaamas võrreldes maismaapiiriga on väga suur ajasurve, sest korraga tuleb näiteks 150 inimese dokumendid läbi vaadata ning mõned neist reisijatest soovivad jõuda oma jätkulennule. Samuti tuleb piirivalvuritel orienteeruda väga paljude riikide dokumentides ning suuta tuvastada võltsinguid või ebakõlasid nendes.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)