/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2018/03/12/7679923t1h489b.jpg)
Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pidanud põhjendatuks mõista 2017. aasta veebruaris Tallinnas asuvas Metropoli hotellis teist meest jalga tulistanud grusiinile lisakaristusena riigist väljasaatmine ja sissesõidukeeld.
Riigikohus: hotellis tulistanud grusiini riigist väljasaatmine pole piisavalt põhjendatud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2. veebruaril 2017. aastal kell 13.50 toimus Tallinnas Roseni tänaval asuva hotelli baaris tulistamine, mille käigus sai haavata 1971. aastal sündinud Igor.
Uurimise käigus kogutud andmed viitasid sellele, et tol päeval läks 45-aastane Gruusia kodanik Paata Sakhokia koos kahe tuttavaga hotelli restoranis laua taga istunud 45-aastase mehe juurde ning lõi teda vastu pead.
Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus täielikult ringkonnakohtu otsusega mõista Eestis pikaajalise elamisloa alusel elavale Gruusia kodanikule Paata Sakhokiale nelja-aastane vanglakaristus avaliku korra raske rikkumise ja tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest.
Kolleegiumi hinnangul põhjendas ringkonnakohus süüditunnistamist ja vangistusega karistamist nõuete järgi ning seega jättis riigikohus rahuldamata kaitsja taotluse mõista Paata Sakhokia tulirelva ebaseaduslikus käitlemises õigeks ja kergendada tema karistust avaliku korra raske rikkumise eest.
Küll aga märkis riigikohus, et lisakaristusena riigist väljasaatmisel ja sissesõidukeelu seadmisel peab kohus arvestama kõikide asjaoludega.
Sealjuures tuleb ringkonnakohtul asja uuel arutamisel hinnata uute kuritegude toimepanemise tõenäosust ja otsustada, kui suurt ohtu kujutab Paata Sakhokia Eestis viibimine siinsele õiguskorrale. Samuti tuleb põhjalikult analüüsida süüdistatava sidemeid Eesti ja päritolumaaga.
«Kui kohus otsustab lõimunud ja perekondlike sidemete kaudu Eestiga lahutamatult seotud välismaalase Eestist välja saata, tuleb kohtul üksikasjalikult tuua esile argumendid, miks õiguskorra kaitsmise huvi kaalub üles väljasaatmisega kaasneva riive era- ja perekonnaelu puutumatusele,» teatas riigikohtu pressiesindaja Susann Kivi.