Abordieelne nõustamine on Eestis juba praegu kohustuslik

Naistearsti kabinet. Foto on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

EKRE, Isamaa ja Keskerakonna esindajad leppisid koalitsioonikõnelustel kokku, et uues valitsuses hakatakse laiendama ja suuremas mahus rahastama abordieelset nõustamist. 

Kuna rasedust katkestada soovivatele naistele on nõustamine juba praegu kohustuslik, tekib küsimus, kas uue koalitsiooni läbirääkijatel pole aimugi, mis valdkonnas toimub või on plaan rasedate naiste nõustamine ideoloogiliseks muuta. 

Pole mõeldav, et arst ei nõusta

Raseduse katkestamise seaduse kohaselt on rasedust katkestada sooviva naise nõustamine täna kohustuslik, kinnitas Postimehele õiguskantsleri kommunikatsioonijuht Janek Luts. Vastavalt seadusele peab tervishoiutöötaja aborti teha plaanivale naisele «enne raseduse katkestamist selgitama raseduse katkestamise bioloogilist ja meditsiinilist olemust ning sellega seonduvaid riske, sealhulgas võimalikke tüsistusi». Esmase nõustamise peab seega läbi viima arst, kuid kui sellest väheks jääb, on tervishoiutöötaja kohustatud naist psühholoogilise või muu asjakohase nõustamise võimalustest teavitama.

Eesti Naistearstide Seltsi kuuluva dr. Made Laanpere sõnul kuulub nõustamine ka ilma seaduseta naistele pakutava abi põhilisse tööriistakasti. «Selliste tundlike teemade puhul pole mõeldav, et arst ei nõusta. Lisaks nõustame me ka uue soovimatu raseduse ärahoimise osas ja saame ka kohe vastava meetodi välja kirjutada, selle kasutamise tegelikuks teha,» selgitas Laanpere.

Kui muidu peaks iga naistearst rõõmustama, kui riigiesindajad nende valdkonda lisaraha pumbata soovivad, siis praegu on valdkonnaspetsialistid kõike muud kui õnnelikud. Nõustamine, millest koalitsioonikõnelustel räägitakse, on Seksuaaltervise Liidu ja Naistearstide Seltsi hinnangul hoopis teist laadi.

«Meie hinnangul annavad senised väljaütlemised koalitsiooni kõnelustel osaleva partei juhtfiguuride poolt aluse arvata, et naisi hakatakse mõjutama abordist loobuma poliitikute soovidest tulenevalt, mitte inimese endi soove ja vajadusi arvestades,» selgitas Eesti Seksuaaltervise Liidu kommunikatsioonijuht Katrin Salundi.  

Sarnasel arvamusel on ka dr. Made Laanpere. «Muidugi on Helme välja öelnud, mida tegelikult (nõustamise all) mõeldakse - see on kallutatud nõustamine ehk mõjutamine. See on ebaeetiline,» sõnas Laanpere.

Inimese nõustamine, kuhu kuulub ka raseduse katkestamise eelne nõustamine, lähtub Salundi sõnul alati inimese enda vajadustest. «Nõustamise põhimõte on mitte mingil moel inimest füüsiliselt ega psüühiliselt kahjustada ükskõik siis, mida ta otsustab,» lisas ta.

Liitu kuuluv naistearst dr. Nele-Triin Lott selgitas, et arsti vōi nōustaja ainus eesmärk nōustamisel ootamatu raseduse korral ongi jagada tōenduspōhist taustainfot nōustatavale teadliku otsuse tegemiseks. «Arstivandes ei ole sōnagi juttu kōrgematest jōududest ega riigi poliitikast,» kritiseeris ta.

Abordistatistika vääriti mõistetud

Martin Helme on erinevatele meediakanalitele korduvalt väitnud, et meetmete eesmärgiks on iibe tõstmine läbi abortide arvu vähendamise. «Panime koalitsioonilepingusse sisse, et Eesti peaks rohkem raha kulutama nõustamisele ja toetusele, et meil oleks vähem aborte ja rohkem terveid elus sünde. Meil on ju tegelikult väga suur demograafiline probleem ja see on kindlasti üks osa sellest probleemist,» ütles ta möödunud nädalal Postimehele pärast koalitsioonikõnelusi.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaiki hinnangul ei oleks sellised meetmed aga iibe tõstmisel isegi mitte abiks.

«Ainult rasedate naiste nõustamisega Eesti rahva iivet positiivseks ei keera,» sõnas ta ja lisas, et erinevad uuringud on näidanud ka, et abordi lubatavus ei mõjuta iivet. Ots-Vaiki hinnangul tuleks iibe tõstmise sooviga tähelepanu hoopis mujale suunata, kuna uuringud on näidanud, et iivet mõjutavad negatiivselt vajakajäämised sotsiaalses turvalisuses, halvad peresuhted, ühiskonna halvustav suhtumine lastega naistesse, suur risk langeda vaesusse ning sündimata elu väärtustamine sündinud elu asemel.

Rääkimata sellest, et abortide arv on Eestis jätkuvas languses ilma igasuguse poliitikute sekkumiseta, on oluline märkida, et see statistika kajastab ka iseeneslikke raseduse katkemisi ning meditsiinilistel näidustustel katkestatud rasedusi.

Kõige viimased andmed raseduse katkemiste kohta pärinevad 2017. aastast ning on leitavad Tervise Arengu Instituudi koduleheküljelt. 2017. aastal oli Eestis niisiis kokku 5791 aborti. Naistearstide Seltsi kinnitusel oli nendest 1774 iseeneslikud katkemised ning 188 meditsiinilisel näidustusel (ehk lootel tuvastati väärareng). Alles jääb seega 3829 aborti, mille on naised katkestanud omal soovil.