/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/21/11883405t1hd40f.jpg)
Mullu hukkus Eesti teedel 4408 metskitse, mis on võrreldes eelmiste aastatega kahekordistunud.
Metskitsede hukkumine teedel on kahekordistunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal hukkus 4408 metskitse, mis on seni suurim aastas toimunud õnnetuste arv. 2017. aastal said õnnetuses surma 2916 metskitse ja kõige vähem hukkus metskitsi 2012. aastal, tollal sai surma 1171 kitse.
Tegelik hukkumiste arv võib olla veelgi suurem, kuna tõenäoliselt kõiki ulukitega toimunud liiklusõnnetuste juhtumeid ei ole registreeritud.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul teeb kasvav õnnetuste arv jahimeestele tõsist muret. «Juba mitmed aastad jälgime kurba liiklusstatistikat metskitsede osas,» ütles Korts ja lisas, et «kui jahipidamisel kasutavad inimesed kogu saaduse ära, siis õnnetustes hukkunud metsloomade puhul see nii ei ole.»
Ta selgitas, et tegemist on elukite elude raiskamisega ning teisest küljest on avariid ohtlikud inimeste tervisele ja elule. «Rääkimata majanuslikust kahjust liiklusvahenditele,» ütles Korts.
Pärnumaa Jahimeeste Liidu jahimees Urmas Salmu peab üheks peamiseks avariide suurenemise põhjuseks metskitse arvukuse tõusu. «Viimaste talvede soodsad ilmastikutingimused on vähendanud metskitsede looduslikku suremust ja sellest tulenevalt võimaldanud arvukusel kasvada,» väitis Salmu.
«Oma osa õnnetuste suurenemisel on kindlasti ka liiklusintensiivsuse kasvul, seda eriti kindlatel teelõikudel, mis läbivad metskitsede elupaiku,» lisas ta.
Jahiseaduse järgi tuleb liiklusõnnetuses hukkunud ja liiklusõnnetuse tõttu surmatud suurulukist ning tema osadest viivitamata teavitada jahipiirkonna kasutajat või Keskkonnainspektsiooni. Info antakse jahimeestele edasi keskkonnainfotelefoni 1313 kaudu.