Koolinoorte ja videoblogijate keelepruuk ilmestab tõsiasja, et inglise keel imbub üha enam eesti keelde.

Kes on 1930ndate õhustikus toimuvat Jaan Krossi «Wikmani poisse» lugenud, teab, et teos algab Wikmani gümnaasiumi pere igahommikuse palvusega. Pärast seda, kui koraali salmid ja meieisapalve on loetud, astub õpilaste ette direktor, kes uurib kasvandike käest sõna «huligaan» tähendust. Esiotsa ei oska keegi vastata. Ent läheb mööda mõni hetk ja Trull (kes on pikalt elanud Inglismaal) ütleb, et see on pärit inglise keelest. Koolijuht rõõmustab – kasvatustöö on mingilgi määral vilja kandnud.

Nüüd, umbes 80 aastat hiljem võib kristliku kallakuga Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi (VHK) direktor Kersti Nigesen oma õpilastega sama rahulolev olla. Nimelt käis Postimees sealse õpetaja Alar Saare juhendatavate 7. klassi õpilaste seas uurimas kaasaja eesti noorte argikeelt ja selle sõnade päritolu. Võrdluseks toome, kuidas rääkisid 1935. aastal Tartu linna 5. algkooli umbes sama vanused kasvandikud.