/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/28/11684162t1h0754.jpg)
Esmaspäevast on keelatud siseveekogude jääle minek kõikjal Eestis - keelu eesmärk on ennetada õnnetusi ja säästa inimelusid.
Jääle minek on üle Eesti keelatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kevadised sulailmad on muutnud jää väga hapraks ja sellel liikumise eluohtlikuks,» rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Tema sõnul muutuvad jääolud soojade ilmadega väga kiiresti ning nõrka jääd ei saa usaldada. «Isegi hea ujumisoskusega on jääauku kukkumine ohtlik. Esiteks võib sealt omal jõul välja saamine osutuda väga keeruliseks, teiseks võib täiskasvanud inimene kaotada külmas vees teadvuse juba loetud minutitega, lapsed ja eakad aga veelgi kiiremini,» ütles Virkala.
On ääretult oluline, et lapsevanemad hoiaks oma lastel veekogude läheduses silma peal ning räägiks nendega nõrga jääga kaasnevatest riskidest. Kalameestel tasub aga silmas pidada, et ükski kala ei ole seda väärt, et jätta veekogusse oma elu.
Sellest nädalast võtab päästeamet siseveekogude jääohutuse erilise tähelepanu alla. Päästjad teevad patrullkäike oma piirkonna populaarsemate kalastuskohtade juurde, et kontrollida keelu täitmist ning end teadmatusest ohtu panevaid inimesi hoiatada.
Vajadusel kaasavad päästjad jääl viibimise keelu eirajate korrale kutsumiseks ka politsei- ja piirivalveameti. Jääle mineku keelu tahtlikke eirajaid ähvardab sunnimeetmete rakendamine, väärteomenetlus ning rahatrahv.
Möödunud aasta kevadperioodil märtsist maini uppus kaheksa inimest. Kokku uppus 2018. aastal 43 inimest.