:format(webp)/nginx/o/2018/12/10/11644444t1hd3dc.jpg)
Kolme erakonna koalitsioonikõnelustel pole midagi kuulda idapiiri ehitusest, ehkki tegemist on Eesti suurima siseturvalisusprojektiga, märgib siseminister Katri Raik oma kommentaaris.
Raik: paistab, et EKRE sunniti sõjaväestatud piirivalve nägemusest loobuma (50)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paistab, et tänaste koalitsioonikõneluste tulemusel sunniti EKRE oma sõjaväestatud piirivalve nägemusest loobuma. Mart Helme (EKRE) rääkis intervjuus, et PPA alla luuakse «mingi täiendav struktuur», mis tegeleb piirivalvega. Ka täna on piirivalve struktuurselt olemas ning samuti on meil piirialadel toimiv kiirreageerimisvõimekus ning vastavat väljaõpet viib sisekaitseakadeemia juba praegu läbi. Seega: ei midagi uut.
Samal ajal kirjutab Martin Helme Facebookis, et kõnelustel «lepiti kokku nii piirivalve taastamises (eraldi struktuur ja oma eelarve, reservi loomine)». Mis siis ikkagi leppesse läheb?
Ja immiratsioonikvoodist: see on 1315 ja täitus sel aastal juba 2. jaanuaril - mida siin enam vähendada? Ettevõtetel - ehk meie majandusel - on töökäsi vaja.
Kahjuks ei ole midagi kuulda-lugeda idapiiri ehitusest. Ei ole teada, kas see on prioriteet, kas ehitust jätkatakse või soovitakse äkki hoopis ehitust kiirendada. Tegemist on aga kõige olulisema ja suurema siseturvalisusprojektiga.
Raivo Aeg (Isamaa) tõdes, et oluline on säilitada kvaliteetse julgeoleku võimekus olukorras, kus paljud inimesed jõustruktuuridest hakkavad minema pensionile. Kuidas olukorda lahendada, seda tulevane võimuliit ei maininud. Oletatavasti säilivad ka siin seni planeeritud tegevused nagu motiveerimine ja koolitamine. Kuigi sel aastal toimus valdkonnas ajalooline palgatõus, ootavad meie inimesed uudiseid ka siin.
Koalitsioonikõnelustel rõhutati vajadust tegeleda aktiivselt lähisuhtevägivalla vastu võitlemisega, mida praegu tehakse. Ühtlasi lubati korrakaitseüksustele suuremate õiguste andmist, et inimeste turvatunnet suurendada. Sellele ettepanekule on seni aga vastu olnud just Isamaa. Kas nad on oma arvamust muutnud või saab viimasest punkt, mis pannakse leppesse küll sisse, kuid ära ei tehta?
Tegelikult lubatakse ju asju, mis on juba tehtud, uute ideedega igaks juhuks välja ei tulda ning rahaliselt kallitest lubadustest pigem vaikitakse.»