Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et teaduse suurem rahastamine on oluline Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja tugeva ning pikaaegse majanduskasvu tagamiseks. «Soovime eraldada osa riigi teadus- ja arendustegevusse suunatavatest vahenditest kaasrahastusena ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid või tegelevad ise teadus- ja arendustegevusega,» selgitas Ratas.
«Teaduse poole pealt leppisime kokku selles, et loomulikult liikumine ühe protsendi suunas on vähim, see on ainuvõimalus. Me tahame ka seda toetada, et erasektor tõstaks oma investeeringuid teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusse kahe protsendi osas. Meie jaoks on hästi oluline, et me liiguksime edasi erinevate rahvusvaheliste koostööprojektidega,» ütles Ratas.
Ta lisas, et teadlasi ning teadusasutusi tuleb senisest enam motiveerida toote- ja tehnoloogiaarendusse investeerima.
Keskerakonna esimehe sõnul tuleb panustada kõrghariduse taseme tõstmisesse ning kättesaadavuse laiendamisse. «Selleks soovime sisse viia doktorandipalga ning tagame paremad võimalused erivajadusega õppuritele kõrghariduses ja kutseõppes osalemiseks.»
EKRE esimehe Mart Helme sõnul soodustatakse teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi kaudu eestikeelse teadustöö edendamist, Eestiga seotud teemade uurimist ning riigi ja ühiskonna huve teenivat teadustööd. «Saavutati ka ühismõistmine selles, et eestikeelne kvaliteetne kõrgharidus ei saa mahult ja mitmekesisuselt väheneda,» lausus ta.
Olulise punktina lisas ta saavutatud kokkuleppe luua Eestile olulistes valdkondades riiklikult tagatud õppelaenu süsteem, kus ülikooli lõpetaja ei pea õpingute lõpus laenu tagasi maksma, kui ta töötab vähemalt viis aastat Eestis.